probleemid).N. tuge ja koolitusi EBSCO. 4. Milline on see oluline muutus infoasutuste jaoks, mille on inforessursside omamise vallas kaasa toonud informatsiooni hankimine võrgu vahendusel? Ei suudeta osta toodet, soetatakse kasutamisõigus e litsensileping. Elektrondokumentide kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping informatsiooni pakkuva firma ja kasutaja/raamatukogu/ infoasutuse vahel. Litsentsilepingus lepitakse kokku järgmises: millises ajavahemikus võib infoasutus litsentsitud materjali kasutada? kes võivad litsentsitud materjali kasutada? (näit. kas kõik infokeskuse/raamatukogu külastajad või ainult registreeritud kliendid) kus tohib litsentsitud materjali kasutada? (kas ainult infoasutuse ruumides või ka väljaspool, näit. asutuse/ülikooli tööruumides) kas tohib teha koopiaid? kui jah, siis milliseid? (paberil, elektroonilisi)
teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud sellest, et autor on loobunud oma varalistest õigustest vastava programmi osas. 3. TARKVARAPIRAATLUS Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on siiski tarkvara kõige tähtsam osa. Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest.
2000, XP, Vista), seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest.
mis tuleb Microsoft Windowsiga kaasa ja kus samuti kõiki programmi funktsioone ära ei kasutata. Tuleb siiski tunnistada, et on valdkondi, kus piraatlus on terve mõistusega võttes üsnagi aktsepteeritav. Nimelt võeti 1984. a. USA-s Louisiana osariigis kasutusele "lipikulitsentsi" (shrink wrap licence) mõiste, mis on nüüdseks juba kommertstarkvara juures laialt kasutusele võetud. See sätestab, et tarkvara koopia omandanud klient peab nõustuma kõigi litsentsilepingus toodud punktidega, kui: · lisaks tarkvarale on pakendis ka selge ja silmatorkav kirjalik teatis see on kirjutatud suurte tähtedega ja keskmise kirjaoskusega inimesele arusaadavalt. · teatis sätestab ühemõtteliselt, et tarkvara mistahes kasutamine või pakendi avamine loetakse lepingutingimuste aktsepteerimiseks. 5
valmistaja ja müüja.79 Päris kindlasti on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust piraatluse alal ja selles osas, kuidas tarbija saab teha vahet teose piraatkoopia ja legaalse koopia vahel. Samas ei ole see keeruline, sest piraatplaate ja -videoid iseloomustab üldjuhul madal kvaliteet ning madal hind. Tarkvara kasutamise puhul on oluline teada, et tarkvaraga käib kaasas litsentsileping, mis on õiguslikuks aluseks selle konkreetse tarkvara kasutamiseks litsentsilepingus märgitud ulatuses ja tingimustel. Ilma vastava loata on tarkvara kasutamine ebaseaduslik.80 Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga, aga samuti peale liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO, mille liige on Eesti alates 13. novembrist 1999) on riigi ees mitmeid ülesandeid ja kohustusi seoses kogu intellektuaalse omandi kaitset puudutava seadusandluse vastavusse viimisega Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvaheliste lepingute
annaabi.ee 
