individuaalsed. Selle informatsiooni kasutamine tähendab et patsient tahab saada rahuldavat välimust kas nagu naturaalset või ilusat. Üks uurimus analüüsis kas inimesed eelistavad Naturaalse välimusega proteese või eelisavad ilusaid hambaid. Kõrge patsientide enesehinnang oli õigustatud valiku juurde et nad soovivad naturaalse välimusega proteese. Põhine nõustumine selle idee all põhineb hamba literatuuris.Kahjuks,uurimus ei andnud mingit visuaalset õpetust lugejaskonnale. Ilma visuaalse materjalita on teadmata mida mõeldakse naturaalse ja ilusa proteesi all. Kasutades sõnu ,,ilus" ja ,,naturaalne" on sellele viidatud et ilu ei ole naturaalne ja, et see on ülemäärane. Seda võrdlust ei ole lahti seletatud hamba literatuuris. Kui valides mida patsient eelistab, arvesta kuidas patsient vaneneb,hammaste staatust,tulutaset,haridust või ravi eelistusi
Me võime arvata ning seoseid luua, kuid tõde jääb meile tundmatuks. Oleksin näiteks tahtnud tuua "Tasuja", mis ilmus samuti 19. sajandi lõpul, kuid tehes natukene uurimistööd, avastasin ma, et autor oligi sellega varem juba algust teinud. Siiski julgen väita, et on olemas mõjufaktorid seoses ajastamisega, kuid neid on raske tõestada. Esteetika mõjutab väga sõja kujutamist kirjanduses. Kuna esteetilisi väljendusviise on tohutul hulgal, siis on ka sõja kirjeldamiseks literatuuris palju erinevaid võimalusi. Mõni kirjanik valib sõja kujutamiseks robustse ning võimalikult tõetruu viisi, kirjeldades asja just nii nagu see oli. Kirjanik ei ilusta ega jäta ka midagi välja. Selline kirjeldusviis on väga loomulik modernismiajastule 20. sajandi alguses ning keskpaigas. Sellisel kirjeldusviisil on ka omad riskid, sest mitte kõik ei ole nii aktsepteerivad ning leiavad, et nõnda koletul viisil maailma kujutamine võib meelde tuletada kunagi saadud arme.
tema Platoni poolt antud käsitluse kohaselt juhtis arusaamisele, et igal ühel on oma tõde, paistab Protagorase viimati toodud fragment eeldavat, et avalikus debatis on võimalik kujundada ühiskonnale – vähemasti ajutiselt – ühiselt tunnustatavaid normatiivseid lähtekohti. 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sellise sotsiaalkriitilise tegevuse tõttu on sofiste filosoofiaajaloolises literatuuris nimetatud ka antiikaja valgustajateks, st. neis on nähtud analoogi ühele 18-nda sajandi Euroopa vaimuelu nähtusele. Ka 18-nda sajandi valgustajad kritiseerisid varasema aja eelarvamusi ja oma valgustustegevuses püüdsid nad vabastada inimese vaimu ratsionaalselt mittepõhjendatud eelarvamuste ja ebausu võimu alt. Protagorase käsitluses paistab üks norm võivat kehtida õigustatult üksnes siis, kui avalikkus on debati käigus jõudnud arvamuseni, et see on õiglane
Kõigepealt vaatame lühidalt eesti lingvistikas allkeelte käsitlemiseks kasutatavat terminoloogiat. Teiseks esitame lühidalt ülevaate eesti sotsiolektide oluliste uurimuste põhitulemustest. Järgnevas osas vaatame põhiprobleeme, mis seostuvad eesti sotsiolektide uurimisega, põhiliste sotsiaalsete tegurite kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida maailma sotsiolingvistilises literatuuris tavaliselt palju ja eraldi ei käsitleta. Kuna ka eesti lingvistikas levinud lähenemised meie praegust eesmärki ei rahulda, anname seal ülevaate oma arusaamadest. Eraldi osas vaatleme ka lühidalt keelemuutuste probleeme sotsiolingvistilisest vaatekohast. Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid
annaabi.ee 
