· ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; · muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega. Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: The Official Gazette of the United States Patent Office, Lietuvos rytas, Literaturnaja Gazeta, Argumentõ i Faktõ, ajalehest Moskovskije Novosti. Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised. 6. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid Teose-, dokumendi-, sarja- ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt
Tegu ei ole kaheksa aastat varem ilmunud "Hõbevalge" jätkuga, vaid selle sissejuhatuse ja esimese peatükiga. Avaliku elu autoriteet läks ametiasutustelt intelligentsi esindajatele. Meri lülitus võitlusesse täie jõuga ja tegi oma poliitilise karjääri avangu. Ta kulutas terve kuu 22-lehekülielise fosforiidi kaevandamist käsitleva venekeelse artikli kirjutamiseks. Eestis tekitas artikli avaldamine vastuseisu la Meri sõitis Moskvasse. Ta pakkus oma artiklit vabameelsena tuntud Literaturnaja Gazetale. Artikkel ilmus kahe nädala pärast, kuigi Meri jutu järgi oli peatoimetaja alguses vastu tõrkunud, väites, et tal on keelatud artiklit avaldada. Teade Meri artiklist oli niisiis kohale jõudnud enne kui mees ise. Meri arvates oli artikli ilmumine omamoodi tunnistus KGB haarde nõrgenemisest. Hirm selle institutsiooni ees oli vähenenud. Meri laiaulatuslik fosforiiditeemaline artikkel ilmus lühendatult ajakirjas Suomen Kuvalehti 20
Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; · muud perioodikaväljaanded: Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Postimehe lisa Siiliga Serviti, õpilasalmanahh Oma Sulega. Neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, The Official Gazette of the United States Patent Office, Lietuvos rytas, Literaturnaja Gazeta, Argumentõ i Faktõ, ajalehest Moskovskije Novosti. Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid Teose-, dokumendi-, sarja- ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt
Sõja ajal töötas Odil Jakubov kolhoosis. 1944 läks vabatahtlikult Punaarmeesse, võttis osa lahingutest Kvantungi armee vastu Mongoolias ja Mandzuurias, viis aastat teenis Port Arturi lähedal. Pärast demobiliseerimist astus ta Taskendi ülikooli, mille filoloogiateaduskonna lõpetas 1956. aastal. Kirjanikupalge väljakujunemisel etendas tähtsat osa töötamine ajakirjanikuna. Ta oli aastail 1958-62 ja 1966-70 ajakirja ,,Literaturnaja Gazeta" korrespondent Usbeki NSV's. Tema esikteos, jutustus ,,Eakaaslased" avaldati 1951. Ta sulest ilmub üksteise järel mitmeid jutustusi ,,Mukaddas", 1966, ,,Kuldsõrmus", 1961, ,,Vapustus", 1962), jutukogumikke (,,Esimesed sammud", 1953; ,,Kaks armastust", 1955), romaane näiendeid. Jutustustes ,,Mukaddas" ja ,,Vapustus", mille süzee rajaneb teravatel konfliktidel, analüüsitakse sügavalt sõjajärgset kolhoosielu.
võõrkeeltes. Muide, Jegor Jakovlev, Moskovskije Novosti peatoimetaja, oli 1968. a ajakirja "Zurnalist" peatoimetaja kohalt lahti lastud liberaalse suunitluse pärast... Vabariiklike lehtede süsteemi üks omapära oli see, et nad ilmusid vabariigi põhirahvuse keeles ja vene keeles. Enamikus vabariikides domineeris põhirahvuse keel, kahes liiduvabariigis ilmus aga rohkem venekeelseid lehti Kasashtan ja Moldaavia. Kõige vähem vabariiklikke ajalehti ilmus Venemaal, ainult üks Literaturnaja Rossija, kuna venekeelsed kesklehed levisid kogu Vene Föderatsioonis ning teisi lehti polnud vaja sinna kõrvale. Ametkondlikud (vene keeles mnogotirazkad) ettevõtete, õppeasutuste jne ajalehed. Siinkohal teeme ühe meelevaldse lihtsustuse, kui vaadata üleliidulist statistikat, tasub olla tähelepanelik kolhoosiajalehed tehti eraldi rühmaks, ajakirjanduslikust aspektist täiesti tarbetu ja meie võtame need ikkagi ametkondlike rüppe. Lugejale kõige