Linnakodanikul olid omad kombed, ennekõike õppis ta väljendama oma tundeid, armastust, olema peenekombelisel suhtlemisel vastassooga. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurismusoskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele. Talle oli südamelähedasem uurimismeetod kui selle objekt. Tal oli tohutu usk uurimismeetodisse. Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud
Niisiis oli linnas palju poissmehi ja vabu naisi. See tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme (Helmut Piirimäe 2000). 12 2. 5. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurimus oskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuaalide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endid ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele. Talle oli südamelähedasem uurimismeetod kui selle objekt. Tal oli tohutu usk uurimismeetodisse. 2. 6. Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud
Aja jooksul tekkisid teatud erijooned võrreldes saksa aladega. Balti provintsidele oli ainuomane, saksa aladel oli kõrgkultuuri osaks kõrgkoolid ja õukonnad – need kujundasid saksa kultuuri, baltisakslastel neid polnud, seega need kujundajad jäid ära. Balti provintsides oli harituimaks seisuseks vaimulikkond, neil pidi olema ülikooliharidus. Saksamaa ülikoolis käimine oli väga kulukas, TÜs käimist said lubada palju enamad. Literaadide seisuse kasv baltisaksa ühiskonnas. Literaatideks nimetati ülikooliharidusega isikuid. Literaadikihti paigutati vaimulikkond, 19.sajandil loeti sinna ka aadlipäritolu isikuid, kes olid käinud ülikoolis ja kes hakkasid ka tegelema teaduslike tegevustega, kas professionaalselt või harrastuslikus korras. Osa vaimulikust seisusest oli kohalikku päritolu, ligi pooled pastoritest oli sisse sõitnud, pärit saksa aladelt. Vaimulikkonna koosseis oli pooleks jagunenud. Suurt kultuurimõju saksa aladelt avaldas suur hulk sisserännanud pastoreid.
Saksa ja eesti haritlaskond: Haritlaskond 19. sajandi Eestis oli päritolult, sotsiaalselt ja rahvuslikult koosseisult kirev. Balti- ja riigisaksa kõrgharitlased, ülikooli õppejõud- teadlased esindasid Euroopa kõrgkultuuri ja tippteadust. Haritlaspüramiidi madalaim ja kõige arvukam kiht - Eesti külakoolmeistrid - oli lähedane ühiskonna alamkihtidele, töölistele ja talupoegadele. Baltisakslased ise täiendasid end Saksamaal. Haritlasi nimetati Baltimail literaatideks "Literaadiseisus". Haritlased olid vabastatud pearahast, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest "aukodanike seisus". Haritlaskond oli uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond, ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud. Kasvas arstide, farmatseutide ja juristide hulk. Mõned literaadid unistasid aadlitiitlist. Kõrgharitlaste sekka pääses ka üksikuid talupojaseisusest noormehi, kellel oli õnnestunud jõuda Tartu ülikooli; enamasti
annaabi.ee 
