Keemilised reaktsioonid elektrolüüsi lahustes AgCl + KNO KCl + AgNO Elektolüütide lahuste vahel kulgeb keemiline reaktsioon sademe saamise või kõrge elektrolüüdi suunas FeCl + Ga(OH) Fe(OH) + GaCl FeCl + 2KOH Fe(OH) + 2KCl Fe² + Cl + 2K + 2OH 2K + 2Cl + Fe(OH)(pikk ioonvõrrand) Fe² + 2OH Fe(OH) (lühike ioonvõrrand) HSO + LiOH HO + LiSO H + SO² + 2Li + OH 2HO + Li + SO H + OH 2HO Soolade hüdrolüüs Näide NaCl KCO² Al³Cl CHCOONH Soola moodustav NaOH (tugev KOH (tugev alus) Al(OH) NH·HO (nõrk alus alus) hape)
glohhiididega, ent leidub ka ilma nendeta sorte. Erinevate sortide viljad võivad olla oranzikaskollased, punased või rohelised; viljaliha võib, kuid ei tarvitse olla koorega sama tooni. Üle maailma on populaarsed eelkõige oranzikaskollase viljalihaga sordid, nagu 'Amrilla huesona' Mehhikos, 'Malta' Lõuna-Aafrikas ning 'Gialla' Itaalias, ent tuntud on ja hinnatud- eriti Ameerika Ühendriikides- on ka purpuja või roosaka sisuga sordid, nagu 'Andy Boy' USA-s, 'Pelon liso' Mehhikos, 'Algerian' Lõuna-Aafrikas ning 'Rossa' Itaalias. Seevastu roheliseviljalised, valkja või roheka sisuga tunad on rahvusvahelisel turul peaaegu tundmatud ning neid müüakse ja tarbitakse suuresti vaid kasvatuspiiratuskondades, eelkõige Mehhikos.
Tallinna saksa teatri repertuaari võeti aegamööda järjest rohkem eestikeelseid näidendeid, mida mängiti saksakeelsete näidendite vahel või järel. ( Tollased teatriõhtud koosnesid tavaliselt mitmest erinevas zanris lavateosest.) Enamasti tutvustasid nees lavastused eestlaste keelt ja rahvakombeid ning olid mõeldud eksootilise materjalina mitte- eestlastest vaatajatele. Temaatika on aimatav juba pealkirjadest: pantomiim ,,Jaaniõhtu Mustjõel", lühinäidendid rahvalaulu ja tantsuga ,,Liso ja Ado, ehk se kawwal peigmees", Liso ja Ado kichlatusse pääw", Talgo taggatip ehk peaparrandaminne". Oma loomult need katsetused üsna juhuslikku laadi ega arenenud järjepidevaks sündmuste reaks, seega ei mõjutanud eriti ka eesti teatri tulevikku. Teatritegevus Tartus 18. ja 19. sajandil Teatritegevusest Tartus 18. sajandil palju teada ei ole. Ilmselt peatus seal nii mõnigi rändtrupp, sest 1781. aastal kohandati teatrihooneks Aleksandri ja Lao tänava nurgal asuv
tutvunud juba Willmanni "Juttudes ja tegudes". Arvatavasti ei seadnud Steinsbergi jant endale palju muid ülesandeid peale laia naeru saavutamise rumal-kohtlase talupoja ja tema sõnaka naise Eeva arvel. Rosenplänteri teateil oli näidendil Pärnus suur menu. "Pärmi Jaagu unenägu" on esitatud ka Tallinnas, kus seda nägi noor Kreutzwald, leides samuti etenduse olevat üsna kordaläinud. Napilt on andemeid rahvalaule ja tantsu sisaldanud "eesti stseenide" "Liso ja Ado, ehk se kawwal peigmees" ja "Liso ja Ado kichlatusse pääw" kohta. Neid on 1829. aastal Tallinnas ja sama aasta suvel Pärnus ette kantud, kusjuures Pärnus mängisid põhilisi osi näitleja C. Klemmi lapsed. Ühtlasi laseb varasemate teatriafisside sporaadiline säilimine tõenäoliseks pidada veelgi suuremat sellelaadiliste lavastuste hulka. Et eestikeelseid näidendeid esitati saksa teatrietenduste lisapaladena, siis oli nende
G. Schwabe jt). Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797. aasta kalendris ,,Lapse uinutamise Laul" on varaseimaid hällilaule ning ,,Kewwade laulda" (1798) esimesi loodusluueltusi. Lüürika arenguprotsessis tähtis koht tundmatuks jäänud luuletaja värssidel ,,Tomas ja Liso", varaseim armastusluule. Sentimentaalse leinalaulu autor Harjumaa mõisnik Bernd Heinrich von Tiesenhausen ,,Tio tassane ja helde" (1784) esimeseks eesti lugejateni jõudnud luulekoguks ,,Monned laulud" 1806 11. Estofiilsuse kujunemine. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähendus eesti kultuuriloos. Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused, radikaalide kriitika Balti erikorra vastu, eeldas 18. saj lõpul ja 19. saj alul muutusi ja uusi reforme. 1802