◉ Isegi, kui seda saaks väljendada, siis seda ei saa mõista. VEEL SOLIPSISMI EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on seotud läbi aju küljes paikneva organi, käbikeha. KOLM ARUSAAMA SOLIPSISMIST Metafüüsiline Epistemoloogilin Metodoloogiline e Välismaailm ja Ainult mõtetes teised inimesed Isiku mentaalses saab kindel olla on peegeldus olekus saab kindel ning keha ja aju sinust endast. olla, kuid muu võivad olla osa maailma võetakse välismaailmast. pigem küsimuse, kui valena. HUVITAVAD TEOORIAD EKSISTENTSIST Tänan kuulamast ! Allikad ◉https://en.wikipedia.org/wiki/Solipsism ◉https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3% A9_Descartes
........................................... 10 2.7. Protestiüritused........................................................................................................... 10 3. Järelkaja............................................................................................................................ 11 4. Tulemused........................................................................................................................ 11 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm.................................................................... 11 6. Järelaktsioonid.................................................................................................................. 12 6.1. Uus Balti kett............................................................................................................... 12 6.2. Südametuksed Baltikumile.......................................................................................... 12 6.3
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
universaalne seadus.”; “tegutse nii nagu kohtleksin iseend ja teisi mitte ainult vahendina vaid ka kui eesmärki” - IMMANUEL KANTI KOHUSE-EETIKA KRIITIKA: eeldab universaalse mõistuse olemasolu; ei paku lahendust konkreetsetele moraaliprobleemidele; ei pööra tähelepanu teo tagajärgedele - Meta-eetika: naturalism, moraalne relativism, emotivism VÄLISMAAILM - Tavamõistuslik realism: eksisteerivad materiaalset objektid nagu majad, puud, autod, mille kohta teame tänu meeltele. Need eksisteerivad ka siis, kui me neid ei koge. Objektid on sellised, nagu ilmnevad, st meie meeled on usaldusväärsed. -Skeptitsism: meeled petavad mõnikord (nt. sirge pulk vees kõver); õõnestab motet, et meeled annavad tõest teavet maailma kohta