inimesed, kes patustasid (Kaval-Ants, Lisete, Mall ja naabrid, kes hiljem Põrgupõhjale kolisid), sest nende kuritööd mõjutasid Jürkat negatiivselt. Minu arvates saavutas Vanapagan Põrgupõhjal õndsuse, kuid mitte sellise õndsuse, mida ta ette oli kujutanud. Usun, et õnne märgatakse ainult siis, kui seda enam pole. Õndsus seisneb neis väikestes hetkedes, näiteks siis kui Vanapaganale esimesed lapsed sündisid või kui ta Lisetega kassipoja küünis kinni püüdsid. Sellised pisikesed momendid loevad rohkem, kui igavene õnn ja seda lihtsal põhjusel, et igavest õnne pole olemas. Kuigi Vanapagan lõpetas oma elu vihast keedes, oli ta elu siiski olnud õnnelik: täidetud armastusega Juula vastu ja paljude lastega. 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, kuradisse?
165. Kuna Jürka ei suutnud Mallele palka ja Antsule renti maksta, siis müüdi Jürka loomad ära. Näide lk 177. Lõpuks, kui Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt üldse ära ajada saab Jürka vihaseks ja paneb kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda. 2. Jürka perekond Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3. Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 4
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28
on teinud ja õpetaja noomib, et kuidas kavatseb saada õndsaks kui tappab ja rikkub abielu. Põhjus seisneb selles, et Lisete sai vaid põrgukutsikaid kuid mitte inimlast. Igatahes kasikud ei ole tema omad ja ta ei saa neid maha kirjutada klaarib pastor Jürka meelesegadust. Jürka ärritub ja ähvardab kiriku põletada kuid õpetaja rahulikult seletab edasi, et on vaja vaid seaduslikult abiellu astuda, et lapsed ka tema omaks saaks kuna tehtud said nad ajal kui Jürka oli Lisetega abielus ja seega on kaksikud tüdruku omad. Koju minnes mõtleb Jürka küll on õpetaja lahke mees, oleks rohkem temasusguseid. Pastor aga mõtleb oleks jube kui oleks veel puupäid nagu Jürka. PEATÜKK KUUS Hiljuti on Juuka väitnud, et tal on õrn veri ja ta kardab, et Lisete ei leidnud tuisus teed põrgusse ning nüüd kummitab siin ringi keerates kõhu tal rohleiskes ja teha ta rinna piima ebakõlblikuks tittedele joomiseks. Ta anub, et las nad lähevad surnuaeda ja
Kirikuõpetaja tegi jällegi nägu, nagu ta usuks, et Jürka on Vanapagan ja ta teab Peetrust ja ingleid, kuid ütles, et isikutunnistus on võltsitud. Jürka läks üsna endast välja ja tahtis minema hakata. Siis küsis kirikuõpetaja, et miks ta üldse tema jutule tuli ja siis rääkis Jürka, et ta tahab kaksikuid hingekirja panna. Kirikuõpetaja imestas, et kuidas saavad Jürkal kaksikud pojad olla, kui ta naine surnud on. Siis seletas Jürka, et tal on lapsed Juula, mitte Lisetega ja rääkis veel, et Lisete, kes oli ta põrgu-abikaasa, läks otseteed põrgusse ja et Jürka ise oli see, kes küüni ja sulase ära põletas. Kirikuõpetaja oli suures hämmingus, et Jürka tahab selliste tegude juures veel õndsaks ka saada, kuid oli nõud ikkagi lapsed hingekirja võtma, kuid Juula ja Jürka pidid selleks enne pruudi ja peiuna kirja pandama, kolm korda kantsilst maha kuulutatama ja siis sai nad paari panna ja lapsed hingekirja panna.
annaabi.ee 
