__i_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __g_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _d__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __h_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. __b_ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Riigi elatustase tõuseb, kui a. SKT ja rahvastik kasvavad ühe kiirusega. b. kasvab reaalne SKT ühe inimese kohta. c. rahvastik kasvab kiiremini kui SKT. d. tootmine ja tarbimine vähenevad. __d_ 2
__I_ 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. __G_ 7. Täppisajastus G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise strateegia tootlikkuse parandamiseks. _D__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __H_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. _B__ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Riigi elatustase tõuseb, kui a. SKT ja rahvastik kasvavad ühe kiirusega. b. kasvab reaalne SKT ühe inimese kohta. c. rahvastik kasvab kiiremini kui SKT. d. tootmine ja tarbimine vähenevad. _d__ 2
C 5. Investeering tagajärjel. I 6. Kahanev tootlikkus F. Kasutamiseks kättesaadavate kaupade ja teenuste hulk. G. Toorainete ja valmistoodangu laovarude juhtimise G 7. Täppisajastus strateegia tootlikkuse parandamiseks. D 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk H 9. Tootlikkus sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. B 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. C 1. Segmenteerimine turunduses A. on turu suuruse uuring. B. kirjeldab ettevõtte kohta turul konkurentide suhtes. C. on klientide jaotamine alarühmadeks teatud tunnuste järgi D
järsemaks, kui kogutoodang suureneb. Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnas võib rahvamajanduse kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta. Joonisel 1 toodud punktide A ja B vahelist lõiku nim. sageli Keynesi piirkonnaks. Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi. Vabu ressursse võis kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma. Kui tootmise suurenemine jätkub, jõuab üha rohkem firmasid oma võimete piirini ja iga lisaühik tootmistegureid annab vähem toodangut. See vastab mikroökonoomikast tuttavale kahanevate tulude seadusele Tootmismahu suurendamine läheb üha kulukamaks. Tulemuseks on kogupakkumiskõvera ülespoole suunatud nihe Piirkonda punktide B ja C vahel nimetatakse vahepealseks piirkonnaks
Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused:
vahel. KEYNESI KOOLKOND Kogupakkumiskõvera horisontaalses piirkonnasvõib kogutoodang suureneda ilma hinnataseme tõusuta. Kogupakkumiskõvera kuju antud piirkonnas on tingitud sellest, et ei ole hindu tõstvat survet majandusele. Kogupakkumiskõvera horisontaalne piirkond viitab sellele, et majanduses on palju rakendamata tootmisvõimsusi. Vabu ressursse võib kasutada lisatoodangu tootmiseks ilma, et firmad peaksid hindu tõstma KLASSIKALINE KOOLKOND Pika perioodi pakkumine on selline majanduse kogutoodangu tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive. Majandus (SKP) on saavutanud oma potentsiaalse taseme. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase. MAJANDUSTSÜKLID
piimatootmisse ümber paigutama, kuna piima hind on nüüd suhteliselt kõrgem kui teiste saaduste oma. Hinnad on praegustele ja potentsiaalsetele tootjatele signaaliks selle kohta, kui kasulik on ühe või teise kauba tootmine. Teine põhjus, miks pakkumiskõver kulgeb alt üles paremale on seotud sellega, et kõrgema hinna korral suudab tootja rohkem toota. Kasvava alternatiivkulu seaduse kohaselt kasvab täiendava toodangu alternatiivkulu seda enam, mida rohkem seda kaupa toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, siis selleks, et tootjad suudaksid pakutavat kogust suurendada, peavad nad selle toodangu eest saama kõrgemat hinda. Kui piima tootmismaht on väike, suudavad farmerid suhteliselt kergesti piima tootmisse kaasata selleks hästi sobivaid ressursse. Sedamööda, kuidas piimatoodang kasvab, läheb täiendavate ressursside leidmine üha raskemaks, kuna nad võivad sobida mingite teiste põllumajandussaaduste tootmiseks