toetus 57,54, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada. Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele, et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Veel üheks suure lapsetoetusega riigi näiteks võin tuua Luksemburgi, kus esimese lapse toetus on 185,60 ning toetus kolme lapse eest kokku oleks 802,74. Iga järgmise lapse eest saaks täiendavalt 361,82 toetust ning veel on 6-12-aastaste ja 12- aastaste ning vanemate laste lisatoetused. Selle näitaja põhjal võiks öelda, et kui inimesed vaid oleksid nii teadlikud toetustest Luksemburgis ning leiaksid endale seal ka töö, ei oleks väljaränne mitte ainult Eesti suurim probleem, vaid ilmselt terve Euroopa. Väljarände veel üheks probleemiks arvan olevat madalat palka. Paljud noored oma ala spetsialistid lähevad pärast ülikooli oma kõrgharidust rakendama hoopis parematele jahimaadele,
lihtsalt lapsed ei saa endale lubada komme, uusi riideid ning ilusaid mänguasju. Vanematel on elu ilus, saab vahepeal äkki isegi pudeli viina lubada, kuid lapsed kannavad vanemate õdede ja vendade riideid ning elavad lubamatutes tingimustes. Kergem tee oleks minna välismaale, leida endale sobiv kaaslane ning luua pere just seal. Oleks ju kergem kolida Norra, kus lastetoetus iga lapse arvelt on 121 kuus. Sellele summale võivad teatud piirkondades lisanduda ka lisatoetused kuni 40. Lapsed vajavad hoolitsust ja sobivat keskkonda, kus üles kasvada, vaid 19 eurot kuus on liiga väike summa, sest lapse saamine ja kasvatamine tundub nii rohkem koorma kui õnnistusena. Luksemburg on Euroopa Liidus kõige suuremate lastetoetustega riik. 185,6 eurot kuus on piisav summa selleks, et väikese lapse eest hoolitseda. Selle all eelkõige mõeldes vajalikke mähkmeid, riideid ja toitu. Peavari peaks olema ikkagi vanemate kulutuste all.
Makstav summa on 626 eurot .Ja seda makstakse 30 korda. Rasedus-ja sünnituspuhkus on kohustuslikud. Naised kes pole ennem vajaliku aja töötanud saavad rahalist abi .Umbes 440 eurot millest pool makstakse enne ja pool pärast lapse sündi.Üks aasta on naise töö kaitsud.Rasedad ja hiljuti sünnitanud naistel on keelatud öises vahetuses töötada kuni 1 aasta pärast lapse sündi. Koolikohustus hakkab 6 aasaselt. Kolmanda ja neljanda lapse pealt on lisatoetused 131 eurot kuus.Pered saavad tulumaksu vähendust laste pealt ühe lapsega 88 eurot, kahe laposga 205 eurot, kolme lapsega 616 eurot, nelja lapsega 939 eurot.Kuna Kreekas on abielulahutuste protsent madal pole selle erilis toetusi ette nähtud, kuigi üksikvanemale siiski on toetused ette nähtud.Kreeka on riiklik tervishoiusüsteem. Alates 1952 aastast on olnud süsteem ,,Mother-Infant Centers'' mis pakub eel-ja sünnitusjärgset hooldust .Noorte töötuse määr on väga kõrge Kreekas
............................................................................................. 13 Aktiivõpe........................................................................................................................ 13 10 tehnikat, mida kasutavad keelekümbluse õpetajad: ..................................................... 14 Kakskeelse lapse õiglane hindamine ................................................................................ 15 Lisatoetused kakskeelsele lapsele........................................................................................ 16 Kokkuvõte............................................................................................................................. 17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi
9. Toetame taastuvenergia riiklikult suunatavat rakendamist, et väärtustada ja hoida elu maal ning luua täiendavaid võimalusi stabiilseks tööhõiveks. Peame vajalikuks suurema osa maapiirkondades töötavate ettevõtete üleviimist bioenergeetikal põhinevale tehnoloogiale. Seisame selle eest, et maapiirkondades tegutsevad bioenergeetikal põhinevad ettevõtted oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm). 10. Loome tingimused kodumaise kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses valitseb uusliberalism, solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid pahatihti naeruvääristatakse. Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puudumine on
annaabi.ee 
