· sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; · vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda kasutatakse tehastes monteerivate detalide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral kasutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: · vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; · vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimsie ajal betoonis õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märks tihedam; · tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; · tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikede betoonide puhul. Tihendamisel muutub betoonipind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda veel täinedavalt siluda. 10
b) vertikaalsurvepingete epüürid: 1 vertikaalteljel; 2 horisontaalteljel; 3 võrdpingejooned (isobaarid). SURVEJAOTUS ÜHTLASELT JAOTATUD KOORMUSE PUHUL. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. NURGAPUNKTIDE MEETOD. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristküliku nurka, on tuletatud valem ´pz = ´*q t , kus ´ on survejaotustegur pinnases.
suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. 17. TIHENDAV PINGE VAJUMI ARVUTAMISEL. Jaotusvundamendid 18. KÜLMAKERGE JA VUNDAMENDI RAJAMISSÜGAVUS. MILLISED FAKTORID PEALE PINNASE KÜLMATUNDLIKKUSE MÕJUTAVAD VEEL RAJAMISSÜGAVUST? Suurte külmakergete põhjuseks on vee tungimine külmumistsooni ja seega pinnase veesisalduse
sellisel kujul tehtud rahu ei püsinud kaua ning ordu järgmistes sõjalistes aktsioonides osales ka piiskopimehi ja liivlasi. Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjakäik Otepääle 1210. aasta alguses raskendas Otepää ugalaste olukorda Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjaretk. Nende vägi piiras Otepää linnust, kuni seesolijad nõustusid maksma piirajatele raha ja laskma end ristida. Sõjakäik võis olla seotud vürstide tolleaegse liitlassuhtega piiskop Albertiga ja mõeldud ugalastele lisasurve avaldamisena. Samas võis tegu olla sooviga ennetada ordu ja piiskopi vallutusi – eduka retke tulemusena pidasid nad edaspidi Ugandit oma, mitte Riia mõjusfääri kuuluvaks. Kolmas sõjakäik Ugandisse 1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade, piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Varem sõlmitud rahuleppe mittetäitmise põhjuseid kroonika välja ei too. Piiskopileeri osalust võib
toimub nende surumine vastu pidurikettaid. Surve tekitatakse kuulide abil, mis asetsevad surveketaste kaldsüvendites. Peale pidurdamist tõmbavad vedrud survekettad tagasi algasendisse. Nii nagu klotspidureid võib ka ketaspidureid juhtida mitut moodi: mehhaaniliselt, hüdrauliliselt, surveõhuga, kombineeritult. Suuremate traktorite hüdraulilise ajamiga pidurisüsteemi on tööle rakendatud vaakumvõimendi, mille ülesandeks on tekitada õlile lisasurve suhteliselt väikese jõu rakendamisel pedaalile, mis saadakse välisjõu rõhult ja on ligikaudu 0,08 Mpa. Lisaseadmeteks on siin: vaakumpump käivitatakse mootorilt, vaakumkamber, vaakumi torustik, vaakumkraan. 45. Pidurite hüdroajam: ajami põhiosad ja talitlus; hüdroajami efektiivsust suurendavad seadmed: vaakumvõimendi, pidurdusjõu regulaator, kahekontuuriline ajam Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem on sarnane mehhaanilise ajamiga piduritele, ainult et siin
korral; Q sügav-vibraator kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse ja seda käsutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; O vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda käsutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral käsutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; O vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimise ajal betoonist õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märksa tihedam; Q tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; Q tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikade betoonide puhul. Tihendamisel muutub betooni pind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda veel täiendavalt siluda. Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused
annaabi.ee 
