Merilin Kutser 13.03.2014 At-07-b Essee Kuidas planeerida ladu ja miks. Tänapäeva majanduse kiire arenguga arenevad ka üha rohkem laod. Nende vajadus on suur ning paljud juba olemasolevad laod vajavad lisaruume, ning selleks ehitatakse uued laod või teevad juurdeehitusi. Kuid enne ehitamist on vaja hoolikalt planeerida iga väiksemgi detail. Et ladu kujundada on olemas selleks teatud reeglid, mille järgi määratakse lao kuju, suurus ja ka asend. Kõigepealt peaksime arvestama toodetega ja nende valikuga. Järgmisena peaks kindlasti silmas pidama ka lao süsteeme, et millised on riiulid või alused, või spetsiaalsed tugikonsoolid
Nii muutusid gümnaasiumid Vana-Kreeka hariduselu ja kultuuri keskusteks. Sageli nimetati gümnaasiume Kreeka jumalate nimedega, nii oli olemas Zeusi, Hermese, Heraklese gümnaasium. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PALESTRA Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks. Lisaks oli tal mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena (Vikipeedia, 2015) Rooma arhitekt Vitruvius Pollio pidas palestrat gümnaasiumi tähtsaimaks osaks. Palestra kujutas endast nelinurkset ehitist ümbermõõduga umbes 400 meetrit, suure siseõuega ning parempoolses tiivas hulga siseruumidega. Samas tiivas asus ka suurem siseruum- nn. 7 efebeion, kus 19-20 a
esinemisoskust, õiget rühti ja liikumist. Kasvatuse ülejäänud osa oli pedotriibi teha, tema õpetas poisse palestras ja gümnaseionis, treenis neid jooksus, hüpetes, oda- ja kettaheites, rusikavõitluses ja maadluses. Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli gümnaseionist väiksem. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. Gümnaasium oli kultuurikeskus, kus noored efeebid (täisikka jõudnud vabad noormehed 18- 20-aastased) arendasid oma keha ja vaimu - need kaks külge olid Ateena hariduses (paideia) teineteisega lahutamatult seotud. Sinna mindi suhtlema, arutlema, mitmesuguseid võistlusi ja
jätnud tudengilt õppekulude hüvitamist. «Kuidas tudeng maksma hakkab ja kui suur see raha on, mida ta maksma peab? erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand: Riigikogu peaks täpsustama erakondade rahastamsie reegleid, sest see muudaks kontrolli lihtsamaks, selgemaks ja jätaks erakondadele vähem kiusatusi hämaratel aladel tegutsemiseks 18 Lasteaiakohtade puudus tuleks teha PPP projekti enamikele lasteaedadele ehitada juurde lisakorruseid ja lisaruume, et kohti oleks rohkem · Tuleks korraldada ulatuslik riigihanke (üle 6 miljoni vähemalt, kuna võimalikult suures mahus oleks PPP projekti efekt parim) · Kooskõlastada muinsuskaitsega · Taotleda El-ilt toetust · Teha demograafiline uuring · Riskide analüüs - turvalisusnõuded · Lepingud sõlmida Koostanud: lektor Maarja Murumägi 19
retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud) agonistika võistlemine erinevatel aladel Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas: palestra algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. staadion pikkusühik, mis on andnud nime spordidistantsidele (staadionijooks) ning lõpuks ka spordiväljakule, kus korraldati võistlusi jooksus ja teistel aladel. gümnaasium avalik kehaliste harjutuste sooritamise paik. Gümnaasiumi juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala jms ning hulk abiruume ja
annaabi.ee 
