18. Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ? I tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit pole võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu II tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit on võimalik III tüüp kaherajaline sõiduosa, kus liiklus toimub kas ühes või kahes sõidusuunas. 19. Millisel juhul projekteeritakse lisarajad ristmikule ? Kui läbilaskvus nõuab, siis tuleb ristmikule projekteerida lisarajad Lisarada võib olla kiirendus-, aeglustus- ja ooterada või aeglustus- ja ooteraja kombinatsioon. Lisarada tuleb projekteerida koosnevana kald-ja täisosast. 20. Vasak- ja parempöörde lisarajad. Vasakpöörde lisarada koosneb alati aeglustus- ja ooterajast. Kõrvalteele jääv parempöörde lisarada võib koosneda aeglustus- ja ooterajast.
Sõiduplaaniühiskond Tänapäeval muretsevad inimesed pidevalt tapse ajakava pärast. Kiirustatakse alatihti kuhugi ning lähtutakse kindlatest aegadest. Kuid kui suur osatähtsus sellel kõigel on? Kõikidel liiklusvahenditel on teatud punktides, kus peatus tehakse, kindel ajahetk, mil nad peavad seal olema. Kõige parem näide on buss, troll või tramm. Meie igapäeva elu sõltub väga suuresti neist. Hommikul minnakse kas tööle, kooli või kuhulegi mujale. Paraku ei saa, aga alati väga täpseks neid asju jätta. Inimene peaks arvestama liiklust ja ilmastikku, sest need võivad muuta palju. Kõigepealt tuleks uurida välja sõidugraafik ning seejärel minna paar minutit varem peatusesse, et ei peaks sisimas rasket ja vihast sõimu esile tooma, mil peale mitmeid meetreid jooksmist, oled jäetud sulguvate uste taha hingeldama. Suureks segavaks faktoriks on tihe liiklus. Tööpäevadel on igal...
–teemaa (ehitusplatsi) piirid ja piirnevate kinnistute piirid, teede ja muude alade piirid projekteerimiseks vajalikul alal; –kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused (numbrid, koodid) projekteerimiseks vajalikul maa-alal; Asendiplaan –lõikuvad teed; –tee või sõidusuuna telg ja plaanikõverike andmed; –piketaaž olenevalt vajadusest maksimaalselt 100m sammuga; tänaval 20 või 10m sammuga –sõidutee koos laiendustega (bussipeatused, lisarajad, parkimisplatsid jt); –sõidutee servajooned ja nende pöörderaadiused; –kõnni- ja jalgteede ning eraldus- ja vaheribade servajooned; –haljasribad ja kõrghaljastus; –peenra ja nõlva välisservad; –sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, truupide, tugimüüride asukoht; – kõrgusarvud kui piki- ja ristprofiilidest ei piisa; –kraavid; –valgustus; –tehnovõrkude laiendused. Liikluskorralduse joonis –liiklusmärgid ja nende paigutus; –teemärgised;
kahjustusastmes on ülekaalus kahjustusastmed 1, 2 ja 3, kui ei esine kahjustatud puid, omavolilisi lõkkekohti ja lisaradasid ning prügistatust. Väga heas seisus matkaraja keskmine laius on <200 cm ning pinnase erosiooni matkarajal ei esine. Klass II – Hea. Matkarada on heas seisus juhul, kui taimestiku ja pinnase üldises kahjustusastmes on ülekaalus 2. ja 3. kahjustusaste, kui alal esinevad üksikud kahjustatud puud, üksikud omavolilised lõkkekohad ja lisarajad ning minimaalselt prügistatust. Heas seisus matkaraja keskmine laius on 201–250 cm ning pinnase erosiooni esineb rajal üksikutes kohtades. Klass III – Kesine. Matkarada on kesises seisus juhul, kui taimestiku ja pinnase üldises kahjustusastmes on ülekaalus 3. ja 4. kahjustusaste ning esinevad kahjustusastmed 5 ja 6, kui alal esinevad 4–6 kahjustatud puud, 3–5 omavolilist lõkkekohta ja lisarada ning mõõdukalt prügistatust
annaabi.ee 
