Lisaks ei käsitleta vabadusvõitlejat terroristina. · Araabia riikide siseriiklik õigus ei vasta tihti rahvusvaheliste lepingunõuetele. · Lisaks teevad Araabia riigid palju reservatsioone (nt ICESCR, ICCPR), mis kajastuvad ka selles hartas. 5. Inimõigused Euroopa tasandil Euroopa süsteem · Inimõiguste süsteem põhineb ,,Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil" (EIÕK) (1950) ja selle lisaprotokollidel. · Selle eesmärk on tõhusalt ja sisuliselt kaitsta igaühe inimõigusi ja põhivabadusi ning hoida ja arendada demokraatliku ühiskonna ideaale ja väärtusi. Eesmärk just kaitsta, pole tegu deklaratsiooniga, nagu nt Araabia harta. · Konventsiooni eristab teistest sarnastest instrumentidest range juriidiline iseloom ning selge ja efektiivne järelevalvemehhanism. · Puudus: ei sisalda teise põlvkonna õigusi, need on ,,Euroopa sotsiaalhartas".
§ riigid rapoteerivad oma edusammudest § fakultatiivse protokolli alusel võivad riigid nõustuda, et nende vastu võib esitada individuaalseid kaebusi Kaitse Euroopa tasandil -‐ Europpa süsteem põhineb ennekõike inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil (1950) ning selle lisaprotokollidel -‐ Nende eesmärk: § Tõhusalt ja sisuliselt kaitsta igaühe inimõigusi ja põhivabadusi § Hoida ja arendada demokraatliku ühiskonna ideaale ja väärtusi -‐ neid iseloomustab range juriidiline olemus ning selga ja efektiivne järelvalvemehhanism 33
❏ Paktid sisaldavad ka rakendusmehhanisme, kuid need on võrdlemisi nõrgad: - riigid raporteerivad oma edusammudest - fakultatiivse protokolli alusel võivad riigid nõustuda, et nende vastu võib esitada individuaalseid kaebusi KAITSE EUROOPA TASANDIL: ❏ Euroopa süsteem põhineb ennekõike inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil (1950) ning selle lisaprotokollidel (tuleb vaadata konsolideeritud teksti, mitte originaali) ❏ Nende eesmärk: - tõhusalt ja sisuliselt kaitsa igaühe inimõigusi ja põhivabadusi (Euroopa riigid ei tahtnud teha suuri sõnu, tahtsid päriselt ka inimõigusi tagada) - hoida ja arendada demokraatliku ühiskonna ideaale ja väärtusi (demokraatliku ühiskonnas realiseeruvad inimõigused lihtsamini ja paremini, seega kui me suudame
määratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused. · Haagi õigus reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi. Põhineb Haagis 1899. ning 1907. aastal sõlmitud lepingutel. · Genfi õigus, mis kaitseb teatud isikuid (nt meditsiinipersonal ja sõjavangid) ning objekte (nt haiglad). Põhineb 12. augusti 1949. aasta konventsioonidel ja nende 1977. aasta lisaprotokollidel. Humaansuspõhimõte. · Kõiki inimesi peab kohtlema inimlikult ning neid austama, mitte põhjustama neile piina. Desarmeerimine. · 1998. aastal asutatud ÜRO desarmeerimise- ja rahvusvahelise julgeoleku komitee (UNODA) töötab tuumaarsenali desarmeerimise ja tuumarelvastuse leviku piiramise nimel ning soovib tugevdada ka teiste massihävitus-, keemiliste ja bioloogiliste relvade desarmeerimise korda.