kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada. Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta
aastat juhul kui on peres alla vanaduspensionist 18 aastane laps. Lapsepension Toitjakaotuspension Vanema surma korral toitja staaziosaku ja makstakse kuni 18 astaseks kindlustusosaku alusel saamiseni arvutatud vanaduspension Kui tegemist on õpilasega,siis vanaduspension 30-aastase kuni 21 aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staazi Põhiosa on 56 eurot kuus korral. Lisapension on 84 eurot kuus Baasosa suurus 120,2069 eurot Aastahinde väärtus 4,515 eurot Peretoetused SÜNNITOETUS 1600 eurot, Sünnitoetus - 320 mis makstakse isale, ema Lapsendamistoetus 320 saab valida kas 140 eurot või Lapsetoetus 19,18, alates abipakk.
12. Pensionisüsteem. Kuidas arvutatakse riiklik pension, millest selle suurus oleneb. Kuidas kujuneb kohustusliku kogumispensioni suurus, millest see oleneb. Mis on 3.pensionisammas. Kogumispensioni arvestatakse töötajatel, kes on kohustusliku kogumispensioniga liitunud (II sammas). Alates 01. jaanuar 1983.a sündinutele on see kohustuslik. Kontrollida. III sambasse ehk täiendavasse kogumispensionisse. See on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. III samba ehk täiendava kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määrmata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest selleks, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves. 13. Maksukohustuslase õigused ja vastutus
maksta välja riikliku pensionina 2009.a RIIK PEATAS II samba pensionimaksed. Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei otsusta vabatahtlikult makseid jätkata, on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad maksed tavapärasest poole ulatuses, st sina tasud 1% ja riik 2%. Aastast 2012 jätkub senine 2+4% süsteem. III sammas- vabatahtlik kogumispension III sammas (98) on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on vabatahtlikud sissemaksed ja mille peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad. Pensionisüsteemi III sammast teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalikogumiskindlustusena või osalemisena pensionifondides. Sissemaksed kuuluvad koheselt füüsilisele isikule (töövõtjale või füüsilisest isikust
annaabi.ee 
