Lõuna-Eestist, Sännast pärit Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema 9 luulekogu (1917-1973). Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid: debüüt "Henge palango'" (1917) ja järgmine luuleraamat "Vana laterna" (1918) on sündinud Siuru palanguis ning moodustab oma erootilistes allüürides dialoogi M.Underi esimeste luulekogudega. Algupärase lisandusena on Adsonile aga omane nii sakraliseerivate armulaulude kui ka lapsepõlvemaade sidumine vanatestamentlike motiivide ja maastikega. Jäljendajana ja pühapaistet andvate seoste loojana on ta suurejooneline, teisalt aga ilmneb varakult ka tema kiindumus väikestesse ja lihtsatesse, turvalisust pakkuvatesse asjadesse. Need annavad tooni ka tema pagulaspõlves kirjutatud memuaristikas. Adsoni kolmandas luulekogus "Roosikrants" (1920) toetavad tema
on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema 9 luulekogu (1917-1973). Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid: debüüt "Henge palango'" (1917) ja järgmine luuleraamat "Vana laterna" (1918) on sündinud Siuru palanguis ning moodustab oma erootilistes allüürides dialoogi M.Underi esimeste luulekogudega. Algupärase lisandusena on Adsonile aga omane nii sakraliseerivate armulaulude kui ka lapsepõlvemaade sidumine vanatestamentlike motiivide ja maastikega. Jäljendajana ja pühapaistet andvate seoste loojana on ta suurejooneline, teisalt aga ilmneb varakult ka tema kiindumus väikestesse ja lihtsatesse, turvalisust pakkuvatesse asjadesse. Need annavad tooni ka tema pagulaspõlves kirjutatud memuaristikas. Adsoni kolmandas luulekogus "Roosikrants" (1920) toetavad tema sümpaatiat väikse maailma vastu
piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Selline juht ei ole kõige pädevam aga kriisi situatsioonis, kuna sellistel hetkedel oodatakse kiireid otsuseid. Apple suutis elus püsida just seetõttu, et Steve Jobs õppis kohanema vastava olukorraga. Kui Steve Jobs naases Apple'isse pea 10 aastat hiljem (eelnevalt paluti tal lahkuda), kombineeris ta mitmeid juhtimisstiile ning ühe lisandusena lisas ka demokraatlikku stiili. Ta palkas teisigi kogenud liidreid ning lubas neil tegutseda ning teha olulisi otsuseid. Just sellise kohanemise tõttu jäi Apple püsima ning sai meeletult edukaks. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja firma tõusis tippu. 13
Seda pole ka ühelgi selle aja germaani seadusel. See-eest sisaldab seadus kahe targa mehe nime: Wlemar ja Saxmund. ´Additio Sapientum` tuleb nendelt. Seega pidid need mehed kindlasti panustama Lex Frisionumi. Kuid kas peale nende kahe ka mõni põhiautor, või rühm autoreid oli, pole selgunud. Vastavalt Siems'ile (1980), panustasid Wlemar ja Saxmund oma kirjutistega seadusesse (Additio Sapientum) kodifitseerimise ajal, mitte hiljem lisandusena. Nende panused peegeldavad pigem Frangi valitsemise mõjutusi, mitte tavapäraseid friislaste seadusi. 7 Lisaks Wlemari ja Saxmundi lisandustele, on mõned artiklid seaduses sõna-sõnalt kopeeritud teistest germaani seadustest, eriti Lex Alamannorum'ist. Nagu näiteks Add. III: 76, mis väidab, et abielus naised, kes on röövitud, tuleb tagastada. Seega juhtumeid,
annaabi.ee 
