puhul rakendada saab. 5. Mis on hedonistlik maksimalism? Esteetiline teooria, mille järgi tuleb valida tõlgendus, mis toob kaasa kõige suurema esteetilise naudingu. 1. Perspektivism on kunsti hindamises juures seisukoht, mille järgi kunsti tõeline väärtus selgub alles pikema ajaperioodi möödudes. 2. Perspektivismi on põhjendatud mitmeti. Ajaline distants võimaldab kunstiteost vaadelda vabamana oma oludest, seda oma oludest välja tõsta. Aja jooksul võib lisandada uut taustinformatsiooni, mis aitab teost paremini mõista. Aja jooksul võidakse luua uusi kunstiteoseid või taasavastada vanu, mis asetavad teose selgemasse valgusesse. Perspektivismi on kritiseeritud, kuna on siiski küsitav, kas teatud ajaliselt perspektiivist nähtuna paistab teos "õiges" valguses või mitte. Mõne kunstiteose kohta informatsiooni kogumine ei pruugi sõltuda ajast, mõne teose puhul ei saa aja jooksul midagi selgemaks ja perspektivism ei tööta. 3
XIX sajandi alguse silmapaistvamaist ning etteküündivamaist rahvasõbralikest kirjameestest, nn. estofiilidest, tuleb mainida eriti kolme. Igaüks küll erilise päritolu ja haridusega, teotsedes samuti eri maanurgas, kuid ühine neile kõigile oli ometi eelmise sajandi suurte entsüklopedistide eeskuju ja seega kõige mitmekülgsemate huvide koondumine ühte isikusse. Need kolm olid O. W. Masing Äksis, J. H. Rosenplänter Pärnus ja J. W. L. Luce Kuressaares. Neljandana võiks lisandada veel ühe, kelle elukoht oli väljaspool Eesti piire ja kes otseselt ei võtnud osa siin tehtavast tööst, kes ei mõistnud vist eesti keeltki, kuid kes oli nende kolme ja veel väga paljude teistegi ergutajaks, julgustajaks ja kui tarvis, siis maa kõrgemate võimupidajate juures nende eestkostjaks. See mees oli Liivimaa kindralsuperintendent K. G. Sonntag Riias, kelle laialdasest 11
promotsiooni tellija), Purchaser (sihtrühm oma ootuste ja vajadustega) ja Probing (uuringud) (Fine, Seymour H. 1990). P. Kotleri ja N. Roberto (Northwestern University) poolt on rõhutatud Personnel (toote vahendajad või kättetoimetajad), Presentation (olud milles toode on omandatud või kasutatud) ja Process (võimaliku tarbija tegevused toote omandamiseks) (Kotler, Roberto.1989). On näha, et erinevad autorid on püüdnud P-sid lisandada, kuid mudelit see oluliselt parandanud ja täiendanud pole. 4P mudel on piisav kehtimaks üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine),
toob sisse veel kolm P-d: Producer (turundaja või promotsiooni tellija), Purchaser (sihtrühm oma ootuste ja vajadustega) ja Probing (uuringud) (Fine, Seymour H. 1990). P. Kotleri ja N. Roberto (Northwestern University) poolt on rõhutatud Personnel (toote vahendajad või kättetoimetajad), Presentation (olud milles toode on omandatud või kasutatud) ja Process (võimaliku tarbija tegevused toote omandamiseks) (Kotler, Roberto.1989). On näha, et erinevad autorid on püüdnud P-sid lisandada, kuid mudelit see oluliselt parandanud ja täiendanud pole. 4P mudel on piisav kehtimaks üldiselt, iga eriolukorra jaoks täiendatakse seda juba vastavalt spetsiifilistele vajadustele. Sotsiaalturunduse kontekstis mõistetakse 4P aspekte järgmiselt: Toode/Product Sotsiaalturunduses võib toode olla mittemateriaalne (intangible). Selleks võib olla uskumus, hoiak või käitumine (helkuri kasutamine), mitte-käitumine (ei astu juhuslikku vahekorda ilma kaitsevahenditeta
annaabi.ee 
