Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8
a. süsinikkiud + epoksüvaik b. klaaskiud + epoksüvaik c. aramiidkiud + termoplastid d. aramiidkiud + reaktoplastid Küsimus 17 Ballistikas kasutatakse järgmisi komposiitmaterjale: a. kevlar + termoplastid b. kevlar + termoreaktiivid c. klaaskiud + polüestrid d. klaaskiud + polüetüleen Küsimus 18 Jalgratta raame valmistatakse: a. klaaskiust b. süsinikkiust c. aramid d. boor Küsimus 19 Komposiitmaterjalide lisakomponendid on: a. plastifikaatorid b. apretid c. värvained d. täiteained Küsimus 20 Millist kiudu kasutatakse golfikeppide valmistamisel? a. aramiid b. süsinik c. klaas d. tselluloos
absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) − moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed
Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt. Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan, esineb vaid tsütoplasmamembraan.
Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. Rakuseina lisakomponendid Kihn (kapsel) on ekstratsellulaarne (rakust välja toodetav) limane polumeer ehk polüsahhariid, mis ümbritseb tihedalt rakku. Koosneb see 95% ulatuses veest ja väikesest hulgast polüsahhariididest. Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed
suurenenud andmemahud. Rakenduste osas on OS'i arengu mõjutajateks multimeediarakendused, internet ja võrgundus, klient/server lahendused ja virtualiseerimine.Nende väljakutsete mõjul tehakse OS'ide arendamiseks tööd järgmistes kategooriates: Mikrokernel-arhitektuur(Microkernel architecture) - kompaktne kernel, mida toetavad eraldi lisakomponendid Hargtöötlus (Multithreading) - võimaldab protsessi käivitamise jagada lõimedeks, mida saab käivitada paralleelselt Sümmeetriline multitöötlussüsteem (Symmetric multiprocessing) - protsessorid jagavad sama põhimälu ja S/V moodulit ning võivad käivitada võrdselt kõiki protsesse. Objekt-orienteeritud disain - võimaldab lisada laiendusi kompaktselekernelile,
(kihn, glükokaalüks) vahel, on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab mikroobiraku sees olevat rõhku väga kõrgel tasemel (5-20 atm). Mikroobi rakusein väldib ka suuremate hüdrofoobsete molekulide läbiminekut, sest mikroobirakk on kaetud aminohapetest ja suhkrutest koosneva kihiga. Rakusein on Gram-+ ja Gram--l mikrorganismidel erinev: Rakuseinal võivad, kuigi ei pea, esineda veel mitmesugused lisakomponendid. Sageli on bakterid varustatud ühe vôi mitme viburiga, mis on pikad spiraalsed proteiinid. Viburid võimaldavad bakterite liikumist, sealhulgas ka mitmesugustes organismi keskkondades. Viburite esinemine või puudumine on oluline tunnus bakterite fenotüübilises klassifikatsioonis. Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 3-6 minuti järel, uuesti. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus
Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasmaatilise membraani ja rakuümbrise (kihn, glükokaalüks) vahel on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab mikroobiraku sees olevat rõhku kõrgel tasemel (520 atm). Mikroobi rakusein väldib ka suurenevate hüdrofoobsete molekulide läbiminekut, sest mikroobirakk on kaetud aminohapetest ja suhkrutest koosneva kihiga. Rakuseinal võivad, kuigi ei pea, esineda veel mitmesugused lisakomponendid. Sageli on bakterid varustatud ühe või mitme viburiga, mis on pikad spiraalsed proteiinid. Viburid võimaldavad bakterite liikumist, sealhulgas ka mitmesugustes organismi keskkondades. Viburite esinemine või puudumine on oluline tunnus bakterite fenotüübilises klassifikatsioonis. Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 36 minuti järel uuesti. Vibu kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisel.
sensoriga heterodimeere nagu inhibeerib GacS-i autofosforüleerimist RetS. Regulaatorid võivad olla ka tsütoplasmaatilised ning seonduda sensori HisKa domeeniga ning sedasi pärssida autofosforüleerimist. Näiteks Bacillus subtilis'e sporulatsiooni signaali sensorit KinA-d inhibeerivad Sda ja KipI. Kahekomponentsete süsteemide signaali edasikandumisest võivad osa võtta veel regulaatorid, mis võimendavad signaali levimist rakku. Sellised lisakomponendid võivad olla nii tsütoplasmaatilised, periplasmaatilised või transmembraansed. 10.5 GacS-GacA süsteem Inimese patogeen Pseudomonas aeruginosa reguleerib umbes 8% geenide transkriptsiooni kahekomponentsete signaalsüsteemide abil. Selles bakteris on leitud umbes 70 kahekomponentset süsteemi, mis tunnetavad keskkonda, ning reguleerivad virulentsusgeenide, viburi liikumisgeenide ja tüüp III sekretsioonisüsteemi (vajalik mitmesuguste patogeneesifaktorite süstimiseks eukarüooti).
annaabi.ee 
