Grupidünaamika treeningu liikumine oli tegelikult juhus. Connecticuti töögrupi tuumik kogunes igal õhtul, et teha kokkuvõtteid ja planeerida järgmist päeva. Ühel õhtul soovisid aga kolm kursuslast staffi diskussiooni kuulata. Kurt Lewin häbenes veidi, kuid lubas siiski neil vestlust kuulata. Varsti mainiti ühe "külalise" nime ja arutati tema käitumist. Too inimene polnud aga järeldustega sugugi nõus ja põhjendas siis oma tegutsemisviisi. Kurt Lewin oli lisainfost vaimustuses, teoretiseeris siis selle põhjal edasi. Ja nii juhtus ka teise ning kolmanda külalisega. Järgmine loogiline samm oligi lõpetada treeningloengud ja jätkata grupiülesannetega, tagasiside ja diskussioonigruppidega.
a. Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). 11. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? a. Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), b. Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), c. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), d. Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh,
valiku. Tähtis roll on tekstidel, loenditel, paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil, voltimise, lisatud diagrammidel, leppemärkide seletustel jms otseselt kaardipildiga mitteseotud elementidel. Kaardi kasutusmugavus ei ole midagi absoluutset, see sõltub kasutaja isikust, kaardi vanusest ja paljudest muudest faktoritest (Jagomägi, 1999). Kaardi kasutusmugavus sõltub (Mõisja 2004): · Paberi formaadist · Voltimisest · Lisainfost · Köitest · Leppemärkide seletusest · Kirjade suurusest jms 2.5 Kaardi sisu korrektsus Teised kaardi kvaliteedi kriteeriumid on suuremal või vähemal määral vormilised. Kaardi sisu korrektsus väljendab kaardil kujutatud info kvaliteeti ja selle olulisus sõltub suurel määral kaardi kasutusotstarbest. Katastrikaardil ja linnade geoalustel on peamine, et seal kujutatu oleks looduses
8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardi kompositsioon koosneb: kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised),
juhendile; ajakohasus-kaardiandmestiku vastavus looduses eksisteerivale antud hetkel/tootja poolt defineeitud ajahetkel; asukohatäpsus-kaardiandmestiku asukoha väärtuste vastavuse määr reaalsusele.). Loetavus-kõik elemendid on üksteisest eristatavad, lp esitus korrektne, loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav. Mitmeplaanilisus-kaugemas plaanis peab olema haaratav kaardi sisu kogu ulatuses/esitatav sisu põhiinfo lisainfost. Esteetilisus-kaardielemendid moodustavad harmoonilise kooskõla(värvi valik, kaardikirja tüüpide valik, joonte sujuvus, M vastav üldistus). Kasutusmugavus (vastavus kasutusotstarbele, sõltub: paberi formaadist, voltimisest, köitest, LP seletusest). 68. Mis on kaardi kvaliteet, mille alusel on seda võimalik hinnata? Kartograafilise tegevuse väljundiks e tooteks on kaart. Kaardi alusel langetakse ruumi puudutavaid otsuseid
·Lojaalsusprogrammid. Nõuded andmetele Aktuaalsus Info peab olema aktuaalne ja peab jõudma õigeks ajaks otsustajateni Kasulikkus - Mida suurem on risk ebaõnnestuda, seda väärtuslikum on info Tõesus Õigeid otsuseid saab teha ainult õige info põhjal Kindlus Otsused on tulevikku suunatud, mis ei ole kindlalt määratud Täielikkus - tõenäosusega Täielikkus = faktiliselt olemasolev info/ vajalik info Lisainfo vajadus = lisainfost saadav tulu/ kulu Andmete sisestamine baasi Selleks, et andmed oleksid hiljem kasutavad, on vaja järgmisi tegevusi: ·Andmete õigsuse kontroll; ·Andmete korrektsuse kontroll; ·Dubleerimise kontroll; ·Ühildamine ja puhastamine. Küsimused peaksid olema: 1. Võimalikult täpsed ja fokusseeritud. Milliseid jooke te eelistate? 2. Võimalikult lühikesed ja kompaktsed. Millised mõtted tulid Teile pähe, kui teil tuli võtta vastu otsus oma külmiku
annaabi.ee 
