varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13
Augustis 1892 kinkis Pavel Tretjakov oma ja venna kogu Moskva linnale. Kogu koosnes sel ajal Vene kunstnike 1287 maalist ja 518 graafilisest lehest, samuti oli selles 15 skulptuuri ja ikoonide kollektsioon. Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone. t ! e s
nimetus Riiklik Tretjakovi galerii , on Moskvas asuv kunstimuuseum. Tretjakovi galerii asutas 1856. aastal Pavel Tretjakov. Aastal 1892 kinkis ta oma kogu Moskva linnale. Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893[3] majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone. 2. Prado muuseum (Madrid)
Vaimuelu eestis 19saj I poolel Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid. Aastatel 1828-1839 tegutes ülikkoli juures Professorite instituut. Balti kultuurielu kujunes TÜ ümber ja kujunes välja joonistuskool. 19saj kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid- teadus, põllumajandus, laulukooride, heategevuskorganite jne seltsid mis aitasid säilitada baltisaksa identiteeti.
annaabi.ee 
