a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära
1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab
Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Koostis: Raku sisemus- Genoom,plasmiidid, tsütoplasma, inklusioonid Raku välispind Raku sein, kihn, vibur, pili G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahariidid. Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide konsentratsiooni kõrge. Tehhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. G-negatiivse bakteriraku seina komponendid: Gram- negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu
Peptidoglükaan ja teihhoiinhapped aktiveerivad komplemendi ja põletiku tekke. Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini. Agregatsioonisubstants – seostumine rakuretseptoritele endokardil, neeruepiteelil; konjugatsiooni võimaldamine. Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon. Proteaas, hüaluronidaas. Želatinaas – hüdrolüüsib želatiini, kollageeni, Hb-d, väikseid peptiide. Feromoonid – soodustavad plasmiidide ülekannet konjugatsioonil, neutrofiilide kemoatraktant põletik. Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid
rakku) . Streptokokkide rakuseina ehitus Rakuseina põhistruktuurid on iseloomulikud gramposi-tiivsele mikroobirakule, koosnedes suures osas peptidoglükaanist (PG). PG välisküljele on koondunud grupispetsiifilised polüsahhariidid (PS), nendest väljapoole jäävad A grupi streptokokile iseloomulikud M-proteiinid (M), T- ja R-proteiinid (T ja R). Valgud ulatuvad läbi hüaluroonhappelise kihnu fibrillidena streptokokkide pinnale. Lisaks paiknevad PG-l veel teihhoiinhape (TH) ja lipoteihhoiinhape (LTH). Kultiveerimine § Mikroaerofiilne, kasvab pa-remini 5-10% CO2 kesk-konnas. § Nõudlikud söötme suhtes (veri, kasvufaktorid). Pesad meenutvad nööpnõelapäid. § b-hemolüüs veriagaril kasvades § Katalaas-negatiivsed, aitab eristada stafülokokkidest. Haigused, mis seotud A-grupi -hemolüütilise streptokoki (S. pyogenes) invasiooniga § Erysipelas sisenemiskohaks nahk, iseloomulik naha turse ja punetus, valu, selge eraldusjoon haige ja terve piirkonna vahel
annaabi.ee 
