LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda halvast kolesteroolist .Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres. Iga täiskasvanud inimene peaks teadma ja jälgima oma vere kolesteroolisisaldust jalaskama seda kontrollida vähemalt iga viie aasta tagant.Oma kolesteroolitaset peakshakkama regulaaselt jälgima iga inimene alates 30 eluaastast , kuid südame haiguste sageduse esinemise korral
C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 % Piimasrasvast moodustuvad: · Trigültseriidid 98%- on piimarasva põhikomponendid · Diglütseriidid 1,5 % · Monoglüseriidid 0,1 % · Vabad rasvhapped 0,4 % Piimarasva komponendid on kokkupakendatud rasvagloobuliks, mida ümbritseb membraan. Rasvaglooguli membraan koosneb fosfolipliididest, lipoproteiinidest, valkudest, ensüümidest, mikroelementidest ja veest. 60% membraani koostisest moodustuvad lipiidid ja 40% valgud. Piima omadused · maitse · lõhn vörskele puhtale piimale omase maitse ja lõhnaga · värvus- Olenevalt rasvasisaldusest piima värvus muutub · konsistents - ühtlane vedelik Keemilised omadusd · pH - skaala on 0-14. pH on vahemikus 6,6 kuni 6,8. Piim on nõrgalt happeline lahus.
Grami järgi värvimine - Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. G(+) bakteril katab rakumembraani paks peptidoglükaankiht. G(-) bakterite rakukest on mitmekihiline, 10-20 nm paksune. Ta koosneb: õhukesest peptidoglükaankihist (1-3 kihti) (paksus ca 4 nm), selle peal olevast välismembraanist, mis meenutab rakumembraani, kuid sisaldab erinevalt sellest lipopolüsahhariide, lipoproteiinidest, mis seovad peptidoglükaankihti välismembraaniga. Mükoplasmasid eristab teistest prokarüootidest see, et neil puudub rakukest, tänu millele nad on pleumorfsed. Penitsiliini mõju bakterirakule: o Takistab peptidoglükaani sünteesi => kahjustatud peptidoglükaaniga rakud lõhknevad, sest rakusisene osmootne rõhk on kõrge, kui rõhm väliskeskkonnas o Takistab peptiidsideme tekkimist ehk märklauaks on peptiidside
Rakumembraani ja välismembraani vaheline ruum- periplasma/periplasmaatiline ruum. Ei ole tühi ruum. E. coli'l paikneb periplasmas ca 370 erinevat valku. Võrdluseks: välismembraanis ca 150 valku. G(-) bakterite rakukest on mitmekihiline, 10-20 nm paksune. Ta koosneb: õhukesest peptidoglükaankihist (1-3 kihti, paksus ca 4 nm), selle peal olevast välismembraanist, mis meenutab rakumembraani, kuid sisaldab erinevalt sellest lipopolüsahhariide ning lipoproteiinidest, mis seovad peptidoglükaankihti välismembraaniga. Välismembraan takistab hüdrofoobsete ainete (AB rifamütsiin, erütromütsiin) tungimist läbi membraani (nad peavad leidma tee lipopolüsahhariidide hüdrofiilsete ahelate vahelt). Seetõttu ei saa näiteks ka rasvade emulgeerija sapp lüüsida G(-) bakteri välismembraani. Välismembraanis on ka valguline poor. Selle kaudu tungivad rakku väikese molekulmassiga (kuni 600 Da) vees lahustuvad (hüdrofiilsed) ained
annaabi.ee 
