lihased ligi poole kehamassist, naistel 35 40%, meestel 45 50%. 30 aastase 75 kg kaaluva mehe lihastik moodustab kehamassist 48% (36 kg), seevastu sama kaaluga 70 aastase mehe lihastik moodustab vaid 31% (23 kg) kehamassist. Muutuse põhjustab lihasrakkude arvu ja lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini. Lipofustsiini musta värvuse tõttu on vana lihaskude tume. Eriti oluliselt atrofeeruvad kiired lihaskiud. Vananemisel väheneb lihasesisese energiavaru ATP, kreatiinfosfaadi ja glükogeeni hulk. Lihasjõud sõltub lihase suurusest ja innervatsiooni efektiivsusest. Treenimata inimesel on lihasjõud kõige suurem 20-30 aasta vanuses ja püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas
ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse
-vähem vööte kui skeletilihaskoel ja 4-5x väiksemad kui skeletilihasrakus -atsidofiilne sarkoplasma -1 või kaks tsentraalselt paiknevat tuuma(inimesed 75%mononukleaarsed) -omavahel seotud seostuskompleksiga, mida nim.seostus- ehk vahediskideks. -aukliidused e. Pilukontaktid e neksus Südamelihasrakkude ultrastruktuur 1)punased kiud,müoglobiini rikkad. 2)näha on A- ja I-vööte 3)mitokondreid ja glükogeeni on rohkem kui skeletilihasrakkudel. 4)Rakus esineb golgi aparaati 5)lipofustsiini pigmentide arv kasvab vananedes. 6)sarkoplasmaatiline retiikulum on vähem arenenud kui skeletilihaskoel 7)esinevad vahediskid: Trepiastme sarnased z-membraani kohal 8)ei ole müosatelliitrakke Sinoatriaalja atriventrikulaarsõlm Sarnase ehitusega käävja kujuga modifitseerunud kardiomüotsüütide kogum. Kardiomüotsüüdid on väiksemad kui südame lihasrakud ja nendes on vähem müofibrille. Nimetatakse ka nodaalseteks müotsüütideks. Määravad ära südame kokkutõmbumise tempo.
Neuroni moodustavad rakukeha e perikaarüon ja jätked – perikaarüonid sisaldavad selgelt eristatavat tuuma ja tuumakest Neuroni tuum on ümara kujuga ja paikneb rakus reeglina tsentraalselt, tuuma suurus olemeb raku suurusest Neuronite kõrge funktsionaalse aktiivsuse tõttu on rakkude tsütoplasma rikalikult varustatud organellidega ja sisaldab Nissli substantsi, Golgi kompleksi, mitokondreid, mikrofilamente, mikrotuubuleid, vabu ribosoome, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiide – vabad ribosoomid neuronite kehas sünteesivad pidevalt uusi valke ja suunavad neid neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/ tigroidsubstants), mille moodustavad erineva suurusega kängud – kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal
annaabi.ee 
