On jaotunud mitmesse kambrisse: vereplasma jm. rakusisene vedelik ning rakuvaheruumide ning rakuväline vesi. Kõigis neis esinevad ravimid nii vabalt kui seotult. Ravimi liikumine kambrite vahel sõltub koebarjääride läbimisest, seondumisest kambrite see, keskkonna pH-st, lipiid-vee vahekorrast jpm. Ravimite jaotumist mõjutavad - südame väljutusmaht, - regionaalne verevarustus, - kudede maht, - bioloogilised barjäärid, - ravimite lipiidlahustuvus, - ravimite seonumine verevalkude ja kudedega jpm. Seondumine vereplasma valkudega Happelised ravimid seonduvad plasma albumiinidega, aluselised aga happelise 1- glükoproteiiniga. Seondumine on tavaliselt pöörduv. Ravimi vabast vormist võib näiteks olla vaba (vesilahuses) vaid 1% ning ülejäänu seotud verevalkudega. Valkudega kergelt seonduvaid ravimeid on sidumiskohtadelt kerge tõrjuda. Bioloogilised barjäärid - hematoentsefaalbarjäär, - platsentaarbarjäär,
· Triasolaam (triazolam, Halcion) Teised · Doksülamiin (doxylamine, Donormyl) · Klometiasool (chlomethiazole, Heminevrin) · Kloraalhüdraat (chloral hydrate, Aquachloral) · Tsopikloon (zopiclone, Imovane), Estsopikloon (eszopiclone, Lunesta) · Tsolpideem (zolpidem, Ambien) · Tsaleploon (zaleplon, Sonata) BENSODIASEPIINIDE FARMAKOKINEETIKAST · Imenduvad seedekulglast hästi, kuid lihasesse süstitult halvasti (viimases erandeiks lorasepaam ja midasolaam) · Enamikul väga hea lipiidlahustuvus (rasvunuil püsib toime väga kaua) · Väga suurel määral seondunud vereplasma valkudele · Enamasti lammutuvad I faasi metabolismiga, mõned II faasi metabolismiga (eelistatavad vanureil, maksatsirroosi puhul ja suitsetajatel) · Toime kestus sõltub suuresti aktiivsetest metaboliitidest (flurasepaami t 1/2 on 2-3 tundi, N- desalküülflurasepaamil >50 tundi) · Toime sõltub ravimisisaldusest veres, mis aga individuaalselt suuresti varieerub RAHUSTITE PEAMISED KÕRVALTOIMED
kõige lähedasem sellele, mis toimub raku membraani ümbruses. Vahel kasutatakse ka eetrit, heptaani, kloroformi, isopropüülmüristaati. Vee faasina jaotuskoefitsendi määramisel ei kasutata mitte vett, vaid organismi teatud piirkondi iseloomustava pH saamiseks puhvreid (peamiselt fosfaat puhvreid, aga ka atsetaat puhvreid). -Puhverlahus säilitab pH-d mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. -Raviainete lipiidlahustuvus teatud pH väärtuste juures on üks selline tegur, mida in vitro (katseklaasis) kindlaks tehes saame palju infot võimaliku imendumise kohta. Näilist jaotuskoefitsenti (JK) muudetakse derivaatide loomisega. Polaarsuse vähenemine molekulis parandab rasvlahustuvust ja järelikult ka raviaine imendumist. Sellel võimalike analoogide põhimõttel põhineb terve ravimisviis (pro-drug). 'Näiteks estrid on vähem polaarsed kui põhiühend, mis annab toimet
Teised · Klometiasool (Heminevrin) , Kloraalhüdraat(Aquachloral) · Buspiroon (BuSpar), hüdroksüsiin (Atarax), · Tsopikloon (Imovane), Estsopikloon (Lunesta) pregabaliin (Lyrica) · Tsolpideem (Ambien) , Tsaleploon (Sonata) Bensodiasepiinide farmakokineetikast · Imenduvad seedekulglast hästi, lihasesse süstitult halvasti (viimases erandeiks lorasepaam & midasolaam) · Enamikul väga hea lipiidlahustuvus (rasvunuil püsib toime väga kaua) · Väga suurel määral seondunud vereplasma valkudele · Enamasti lammutuvad I faasi metabolismiga, mõned II faasi metabolismiga (eelistatavad vanureil, maksatsirroosi puhul & suitsetajatel) · Toime kestus sõltub suuresti aktiivsetest metaboliitidest (flurasepaami t 1/2 on 2-3 tundi, N-desalküülflurasepaamil >50 tundi) · Toime sõltub ravimisisaldusest veres, mis aga individuaalselt suuresti varieerub Lahendamata küsimusi
annaabi.ee 
