Sündinud 13.juuli 1928 Ellen alustas lootusrikka imelapsena, kelle anne ei sobinud ajastuga, sest luulelt loodeti ühiskondlikku aktiivsust, mitte isiklikku meelestamist, mis Elleni luules oli. Seetõttu katkes mitmeks aastaks ka tema areng. ,,Muidugi jätsin ma ruttu ja otsekohe luuletamise katki. Õnneks olin selleks ajaks ka juba natuke kirjanduslikku haridust saanud," meenutab ta ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960) Linnuvoolija (1970) "Tere, tere lambatall!" (1993) Ellen Niit Kuulus lastekirjanik Ellen Niit kirjutab peamiselt riimuvaid luuletusi. Luuletused räägivad ilusatest maadest, suvest ja palju rõõmust. Luuletus Raske kott Poiss tuli koolist ja kott oli raske, küll oli raske, koledasti raske. Koti sees on poisil ehmatate, jah te koti sees on poisil neli prisket kahte. Elle Niit Kasutatud kirjandus http://luuletused.score
lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul"; 2 lasteluulest ,,Lahtiste uste päev", ,,Midrimaa", ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Ühel viivul, vikervalgel". Lisaks sisaldab referaat luulenäiteid ning mõningat pildimaterjali. 1. KIRJANIKU ELULUGU Ellen Niit sündis 13. juulil 1928 Tallinnas vasesepp Hiiobi perekonnas, ema töötas õmblejana. Tema ema pidas haridust väga tähtsaks, kuna polnud seda ise saanud
Ellen Niidu looming on tavaliselt rõõmsameelne ja lastele pühendatud. Tema kirjutatud on luule- ja näidendiraamatud. Need on väga huvitavad ja kiiresti meeldejäävad. Ellen Niit on tõlkinud oma raamatuid vene, soome, leedu, saksa, ungari, gruusia, poola, tsehhi, ukraina, läti, leedu, moldova, slovaki, kirgiisi, itaalia, kasahhi ja esperanto keelest. Ellen Niidu teaosed : · ,,Kuidas leiti nääripuu? " · ,,Maa on täis leidmist " · ,,Linnuvoolija" · ,,Vee peal käija" · ,,Maailma pidevus" · ,,Paekivi laul" · ,,Muld ja marmor" · ,,Karud saavad aru" · ,,Lahtiste uste päev" · ,,Suur maarlitöö" · ,,Midrimaa" · ,,Krõlliraamat" · ,,Oma olemine, turteltulemine" · ,,Suur suislepapuu" · ,,Ühel viivul vikervalgel" · ,,Tere, tere, lambatall" · ,,Pille-Riini lood" · ,,Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" · ,,Triinu ja Taavi jutud"
"Pille-Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993)
lähedane suhe. Ellen Niidul puudub rollilüürika, tema luuletuste "mina" on ikka autor ise luuletaja, naine, ema. Ehtsa tundelüürikuna lähtub Ellen Niit kõigi teemade käsitlemisel oma isiklikust elamusest ja suhtumisest. Sugestiivse tundelüürikaga on eesti luules märkimisväärset osa etendanud. 4 Luulekogud · "Maa on täis leidmist" (1960) · "Linnuvoolija (1970) · "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) · "Oma olemine, turteltulemine" (1979) · "Krõlliraamat" (1979) · "Tere, tere lambatall!" (1993) · "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud · "Midrimaa" (1974) · "Suur suislepapuu" (1983) · "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud · "Kuidas leiti nääripuu" (1954) · "Rongisõit" (1957) · "Karud saavad aru" (1967) · "Lahtiste uste päev" (1970) · "Suur maalritöö" (1971)
*isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte ja sõnamäng (riimitu luule) LK: *eluajal ei saanud luulet avaldada *Luule *Väikese luuleraamatu sarjas on ilmunud luulet *Olematus võiks ka olemata olla J.Kaplintski ISEL: *rahulikult mõtisklev, ajuti isegi
aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani 27.12.2007. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Looming Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993)
Merilaas, August Sang. Uku Masingut ei avaldatud. Luuleuuendus (luulevõimaluste avardamine ja arendamine, värsikultuuri mitmekesistamine) algas iseeneslikult. Kõiki luuletajaid ühendas optimistlik ellusuhtumine ja poolehoiu avaldamine kõigele inimväärsele, soov avastada maailma ja minevikuga arveid õiendada. Luulemuutuste taga olid eelkõige Jaan Kross, Ain Kaalep (nt kogud "Aomaastikud", Järvemaastikud", "Klaasmaastikud", "Paani surm ja teisi luuletusi") ja Ellen Niit ("Linnuvoolija", "Vee peal käija"). Hando Runnel nimetab neid "hilinenud põlvkonnaks". Luulesse ilmus ka regilaulu (Paul-Eerik Rummo) ning riimilise rahvalaulu ning lorilaulu elemente. Eesti luule kõrgaeg oli 1966-1968 (Alveri "Tähetund" 1966, Jaan Kaplinski "Tolmust ja värvidest"). 1966-71 ilmus 99 luuleraamatut. 1960. aastate teine pool oli kõige avatum ja liberaalsem aeg Nõukogude Eestis. 1968 oli pöördeline aasta.
annaabi.ee 
