.................................lk7 Soontagan maalinn............................................................................................................................lk7 Tori Põrgu..........................................................................................................................................lk8 Valgerand...........................................................................................................................................lk8 Vana- Pärnu linnuvaatlustorn............................................................................................................lk8 PÄRNUMAA Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Pärnut
Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn. Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist. Eelkõige seondub Järvselja metsamajanduse üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöödega ja püsikaitsealade rajamisega. Nimetatud tegevusele pani aluse prof. Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi 1921. a. Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond. Varem nimetati siinset ümbruskonda Kastre- Peravallaks
· tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast. · mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee matkarada, mis algab Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed rajatised - 6 m kõrgune linnuvaatlustorn, lõkkekohad ja 25 m pikkune kaarsild. Linnutee pakub külastajatele üllatusi aastaringselt. Tartumaal kuuluvad just Ilmatsalu kalatiigid koos lähiümbrusega linnuhuviliste seas enimkülastatud linnupaikade hulka (kohatud on üle 200 linnuliigi). · Tenno telkimisalal on 2 lõkkekohta ja süvendatud tiigid. Telkimisalalt saavad alguse ka Ilmatsalu (8
merejõudude vahenditega, eesmärgiga luua sinna Läänemere miinilaevastiku baas, kuid sõja puhkemise ajaks jõuti valmis vaid kaks kividest kaitsemuuli. Läbi aastate on sadamat uuendatud nind süvendatud. Enne II maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui reisisadamana. Tänaseks on Orjaku sadamast kujunenud külalissadam jahtidele koos väikese kalasadama osaga kohalikele kaluritele. Sadamast 1 km kaugusel asub loodusrada ja linnuvaatlustorn. PAUS pool tundi. Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939
annaabi.ee 
