Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a
Eesti lähedal(mägi ja rannikuvöödis(Iru neemiklinnused, ja Narva) ringvall linnused ja kalevipoja säng Linnusasula kompleksid ELATUSALAD Põlluharimine ja Põllu harimine ja Ribapõllundus Kõik jäi samaks Karakasvatus ja karjakasvatus karjakasvandus(tooda Künnipõllundus maaviljelus ngust jätkus isegi Ader rausat otsaga
ebavõrdsus.Jäeti maha vanad kindlustatud asulakohad,rajati uusi linnuseid. Linnused.Rohkem hakati rajama 8.saj.Paljud neist asustatud kogu viikingiaja,mil tugevdati kaitseehitusi.Keskmisest rauaajast ja viikingiteajast teada üle 40 linnuse.Asukohad järsud nõlvad,künkad.Linnuse külgedele palkidest kaitseseinad.Vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati liivahunnikud.Vallist väljapool kraav.8-11 saj paljud linnused asustatud.Kujunesid linnusasula kompleksid.Suur sõja ja röövhetkede oht.Relvad-võitlused. Ühiskond.Keskmine rauaaeg-palju muutuseid asustuslaadis ja sotsiaalsetes suhetes.Kujunes külaühiskond.Jätkuv ühiskonna kihistumine ja ülikute rikkuse kasv- hauapanused.Linnused olid ülikute residentsid,nende juures asulates käsitöö.Alguse said suuremad territoriaalsed kooslused,aluseks hilisemate kihelkondade kujunemisele.Linnuste asend(meri)-kaubanduslikud sidemed.Leitud hõbeaarde leide linnuste lähedal
silmapaistvamatesse hauarajatistesse: kiviristkalmetesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide,kammide) valmistamisega. Küllaltki tihdad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga. Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800-500 eKr langes Saaremaale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel Asva linnusasula 8.-6.sajandil tekkis ka meteoriidikaatri juurde kindlustatud asula. · Rauaaeg Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud periood saa tänu üksikutele kiralikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines eelnevast rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks.
Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama kindlustatud asulakohtadesse. Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi: 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade
Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald Erumäe linnamägi – Tartu maakondl Konguta vald Maiorg. Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond
Perseus kasutas Medusa kivistava pilgu vältimiseks peeglit ning nümfidelt saadud võlumütsi, tiivuliste sandaalide ja võlupaunaga õnnestus tal ülesanne korda saata. Tagasiteel päästis Etioopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütre Andromeda, kellega ka abiellus. Seriphosel määras ta valitsejaks Diktyse ning naasis Argosesse, kus surmas kogemata kivikettaga oma vanaisa ja sai Argose valitsejaks (Antiigileksikon, 1983). 2 Tiryns Mükeene ajajärgu (II aastatuhande II pool e.m.a.) linnusasula Argolises (Peloponnesosel), Mükeenest lõunas (Antiigileksikon, 1983). Sireenid, ka seireenid Kreeka mütoloogias Acheloose (või Phorkyse) 3 tütred, linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. (Antiigileksikon, 1983). Hamiltoni ütleb raamatus "Antiikmütoloogia" (1975), et
Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400-800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. [redigeeri] Muinas-Eesti Next.svg Pikemalt artiklis Muinas-Eesti Kumnast leitud ehted. 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel loodi maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark
Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. 400–800 eKr langes Saaremaale Asva linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. 9.2. Muinas-Eesti 1. aastatuhande lõpus koosnes Eesti arvukatest kihelkondadest, mille ühendamisel moodustusid maakonnad. Kihelkondade vanemad käisid ühistel nõupidamistel Raikkülas. Viikingiaega 8.– 11. sajandini iseloomustavad laienenud sõjalised kokkupõrked. Põhiliseks eestlaste vaenlaseks jäi Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst Jaroslav Tark Kagu-Eesti ning rajas eestlaste
annaabi.ee 
