ott,killatuhhlid,hautatud köögiviljad. 15.Kartulid keedeti kas koortega või hõõruti käte vahel puhtaks. Kooritud pannikartuleid tehti harva,sest pool sisu läks kaduma.Söödi kartuleid soolasilguga. 16.Marjadest olid tuntumad mustikate kuivatamine ja säilitamine keedetud pudelites,hoiti veel tooreid jõhvikaid ja meeleemes pohli.Viimaseid keedeti ka moosiks, et süüa mee ja piimaga talvel.Tehti ka marjasuppi. 17.magustoite valmistati linnupiima-mee abil,mida toodi algselt metsast.Õllesupp,sõirapudi. 18.Kasvas poest ostetavate toidu ja –maitsainete hulk,ilmusid esimesed kokaraamatud,küladesse ilmusid esimesed oskuslikud kokad,toidumenüü uunenes,tuli saiad ,mannapudrud ,koogid,korraldati lühemaajalisi majapidamiskonkursse. 19.Tavaliseks muutus kohvijoomine.Kohvi tehti ka tammetõrudest,millele lisati siguri või teraviljakohvi.Kohvile valati peale piima,kuna suhkrut alati polnud.Eestlatele oli tavaliselt joogiks kali ehk taar
Mõned liigid eelistavad isegi täisvarju. Värviliste lehtedega vahtrasordid peaksid erksama lehevärvi püsimiseks kasvama siiski päikeselisel kohal. Olenevalt liigist eelistavad ühed niiskemaid, teised kuivemaid muldi, kuid kõik vahtrad kasvavad hästi igasugustel normaalsetel aiamuldadel. Huvipakkunud fakt · Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Viited: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel253_249.html http://www.looduskalender.ee/node/6068 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=135&art=171 Kokkuvõte Töö tegemine oli kindlasti huvitav ning sain juurde uusi teadmisi mõlema organismi kohta.Näiteks
Valikkompvekid käsitöö, seetõttu iga kompvek unikaalne. Osa nimetatakse trühvliteks need võivad olla erinevate kujudega (koonus, neljakandiline) Alkoholi- ja alkoholikreemitäidisega kompvekid täidiseks liköör, konjak vm ning alkoholi sisaldavad kreemid. Sufleekompvekid - glükoosisiirupi vahustamisel munavalge ja piimapulbriga, tuntud ka Linnupiima nime all Griljaaziga kompvekid - täidiseks röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklitükikesed. Puuviljagriljaaz sisaldab kuivatatud puuviljade tükikesi. 2. Piimakompvekid - glükoosisiirupi, suhkru ja piima keetmisel, näiteks Lehmake. 3. Iiris - valmistatakse iirisemassist, mis kujutab endast keedetud suhkru, piimakomponentide (piimapulbri, kondenspiima), rasvaine (või, margariini) ja glükoosisiirupi segu, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid. 4
all, kuuldub kõrvu ühtlane mesilaste sumin ning ninasõõrmetesse tungib magus nektarilõhn. Tõesti, vaher on pajude-remmelgate järel meil üks esimesi kevadisi nektari- ja õietolmurikkaid meetaimi. Rõhtsatesse ja püstistesse kännasjatesse õisikutesse koondunud õied eritavad palju nektarit. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline. Kuid varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher ka mahla, mis on tunduvalt magusam (suhkrusisaldus 1,23,2%) ja maitsvam kasemahlast. Vahtra mahlajooks algab tavaliselt märtsis, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid ere kevadpäike puu talverammestusest üles ajab. Mahlajooks lõpeb siis, kui see algab kaskedel ajal, mil maapind on sulanud
annaabi.ee 
