See juhtub enamasti juuni keskpaigas. Poegadel tuleb vanemate juurest üsna pea kaugemale kolida, sest händkaku maailmas on kombeks, et isegi ema- ja isalind talvituvad omaette territooriumil. Seetõttu jagavad nad sügistalvel maid nii omavahel kui põhja poolt tulnud talikülalistega. Eesti händkakud on üsna paiksed linnud ja külma eest lõuna poole ei kipu. Siiski on teada, et vahel lasevad nemadki ennast reisikihust kaasa kiskuda. 1997. aasta sügisel täheldati Pärnumaal Lao linnujaamas lausa sensatsioonilist händkakkude rännet. Toona kirjutas ajakiri «Luup», et Laol rõngastati tervelt 51 händkakku, samas kui varasema 14 aasta jooksul kokku oli neid linnujaamas kätte saadud vaid 36. Paigalindude arvuka liikumise põhjuseks pakuti elupaikade nappust -- inimene oli üha enam hakanud saega metsamassiividesse trügima. Kulliliste ja nugiste kõrval ongi üks händkakkude peamisi vaenlasi loodust saastav inimene, nagu viimasel ajal kõigi liikide puhul kurvaks
on murdnud metsnugised. Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud. 5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas rõngastatud lind leiti ligi viis aastat hiljem Leningradi oblastist. Raja tagant on Eestimaale saabunud vaid 1 rõngastatud lind, kes oli märgistatud Pihkva oblastis ja tabati Harjumaal. Händkaku käes on ka Eestis rõngastatud kakuliste eluea rekord 9 aastat ja 10 kuud. Maailma vanim händkakk on rõngastusandmeil elanud 20 aastat ja 11 kuud (Rootsi). 6 Siin pildil händkakk peseb ennast arvatavasti.
pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud. JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUSE MATKARADA Jõulumäelt Tervisekeskuse luitemännikus leiad looduse õpperaja (5 km) ja kolm pikemat märgistatud matkarada (10, 15 ja 25 km), pikim neist ulatub Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajani. Tervisekeskuse administraatorilt saad osta (25 krooni) ka Jõulumäe 20 püsipunktiga orienteerumiskaardi ning minna sellega loodust avastama! KABLI LINNUJAAM Kabli linnujaamas on sügiseti üleval hiigelsuur, 17 m kõrgune mõrdpüünis, mille abil on linde rõngastatud ja rännet uuritud juba pea 40 aastat. Linnujaamas saad tutvuda lindude rände, ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Linnujaamast Kabli looduskeskuseni kulgeb 1.8 km pikkune põnev ja hariv õpperada, teele jäävad infostendid, pesakastimaailm ja mitu torni lindude ja kauni maastiku vaatlemiseks. KABLI, LEMME JA TREIMANI RANNAD
ei söögi (L.Jonsson, 1992). Sügisel ja talvel hulguvad sabatihased ringi, ilma kindla teekonnata. Hulgutakse ringi koos perekonnaga ja mõnikord ühinetakse teiste tihaste parvedega. Kui keegi perekonnast kinni püütakse, jäävad perekonnaliikmed paigale, sulist tagasi ootama. Sabatihased ei kaitse tavaliselt oma territooriumi ja öise külma eest kaitsevad end tihedalt üksteise kõrval kössitades ( H. Relve, 2001). Pildil sabatihane Sõrve linnujaamas (Galeri photos). Musttihane (Parus Ater) Külastab harva ja arglikult söögimaju, napsab mõne seemne ja teeb kohe minekut, nii tegutseb suurte metsade tagasihoidliku eluviisiga metsalind. Musttihast peeti marjuliste õnnelinnuks, kes marjakohad kätte näitab. (tihaste toidulaud). Samuti toitub musttihane kuuseseemnetest. Kuuseseemnesaagi ikaldumine võib tekitada ulatusliku väljarände. Eesti loodusmaastikulaamades ja saartel väikesearvuline kuni harilik,
annaabi.ee 
