tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21. augustist oktoobri lõpuni. Kasutatud allikad: Kuresoo, R., Relve, R., Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Lauk (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FULATR2.htm. Lederer, R. (2008). Imelised linnud. Tallinn: Koolibri. Ling, R. (1980). Loomade elu 6. köide. linnud. Tallinn: Valgus. Renno, O. (1993). Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus. Merilyn Mõttus Tikutaja (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GALGAL.htm.
Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ja ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad. Händkakk elab peamiselt ainult metsas. Emane kakk muneb tavaliselt korraga 1-8 muna. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki. http://www.eoy.ee http://www.looduspilt.ee/ www.google.com Renno.O. ,,Eesti linnuatlas" 9
Varem kuulus sookurg punasesse raamatusse, praeguses nimestikus teda ei ole. Põhjus on selles, et liigi seisund nii meil kui ka mujal Euroopas on paranenud ja otsest ohtu liigi püsimajäämisel praegu ei ole. [ 2 ] Kasutatud kirjandus: 1. Kumari, E. 1975. Lindude ränne. Valgus, lk 328. 2. Leito, A., Keskpaik, J., Ojaste, I. & Truu, J. 2005. Sookurg. Eesti Loodusfoto, EMÜ PKI, Tartu. lk 192. 3. Renno, O. 1993. Eesti Linnuatlas. Valgus, lk 256. 4. Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 6 15
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emali...
Metstak, V. Mõista, mõista... Tallinn: Tiritamm 1992 Mäger, M. Eesti linnunimetused. Tallinn: Valgus 1967 Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri 1994 Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976 Raudsik, L. Mõistatusi ja jutte koolieelikutele. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium 1975 Raukas, A. (koost.). Eesti Loodus. Tallinn: Valgus 1995 Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus 1993 Ribenis, K. Hiir hüppas ja kass kargas. Tallinn: Eesti Keele Instituut 1998 Rootsmäe, L. Rändlindude lahkumine Eestist 19771986. Abiks loodusvaatlejale, 90. Tartu: ETA/ELUS 1991 Rootsmäe, L. Rändlindude saabumine Eestisse 19771986 I, II. Abiks loodusvaatlejale, 89. Tartu: ETA/ ELUS 1991 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud. Tallinn: Valgus 1974 Rupp, R. Kõik, mida te lindudest veel ei tea. Tallinn: Odamees 2002 Saluri, R. Linnud
annaabi.ee 
