Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura alad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad Eesti nimekirjas on kokku 136 liiki, neist 65 on esindatud ka linnudirektiivi I lisas. Linnualadeks saavad kõik tähtsad alad, mis on valitud rändlindude peatuspaikade kaitseks. Sellele lisanduvad nii olemasolevad kui ka varunimekirjas olevad Ramsari alad, mitmed kaitsealad ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala. poollooduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad Eestis on määrata loodusalad 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüübi ja 51 liigi jaoks. Loodusaladeks sobib enamik meie
· Piirata lindude kasutamist ärilistel eesmärkidel (Vello Keppart, 2006) Loodusdirektiivi põhjal loodud Natura 2000 võrgustikku kuuluvad hoiualad esindavad sageli elupaigatüüpe, mis võivad olla Eesti tavalised, kuid on Euroopas haruldased. (Richard B. Primack, 2004) Hoiualad Hoiualad on Natura liikide, elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud alad väljaspool kaitsealasid. Vastavalt linnudirektiivile nimetatakse hoiualasid Euroopa Liidu tähtsusega linnualadeks ja vastavalt loodusdirektiivile loodusaladeks. Nendel aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006) · Hoiualadel keelatakse ainult need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada nende liikide elupaiku ja kasvukohti, milleks hoiuala on moodustatud, s.t tuleb tagada neile liikidele soodne seisund · Hoiuala piires oleva kinnisasja valdaja peab esitama ühe kuu enne tegevuse algust
elupaigatüüpide ja liikide säilimine pikemas perspektiivis. Ehkki nimekirjas on liike mõnevõrra rohkem, nende liikide jaoks, keda Eestis haruharva kohtab (pringel, ahm, atlandi tuur), loodushoiualasid valida ei saa. Loodusaladeks sobib enamik meie kaitsealadest, millele lisanduvad projektide-inventuuride käigus selgunud looduskaitseliselt väärtuslikud alad. Nende liikide ja elupaikade jaoks, mida olemasolevad alad piisavalt ei kaitse, tuleb leida uusi alasid. Linnualad Linnualadeks valitakse alad, mis sobivad kõige paremini linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja sealt puuduvate rändliikide kaitseks. Lindude elupaikade kaitse korraldamisel on oluline, et neil oleks piisavalt alasid nii sigimiseks ja toitumiseks kui ka ränedepeatuspaikadeks ja talvitumiseks. Eesti linnualade valimise aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud nimekiri Eestis esinevatest linnuliikidest, kelle kaitset tuleb korraldada. Nimekirjas on kokku 136 liiki, neist 65 on esindatud ka
1996. aastal loodud Osmussaare maastikukaitseala Linnudirektiivi nõuetest tulenevaid alasid nimetatakse linnualadeks ja loodusdirektiivi oluline just Eestile. Neis kahes on palju ühist, (piiriks rannajoon), ent see mereala jääb 2006. eurodirektiivid ei sätesta: iga riik tegutseb oma
annaabi.ee 
