Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi. Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud) Sumerid ja semiidid: Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid(juudid) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri (kiilkirja)
hästi meelestatud. 490 lõpuks oli Ateena päris kindlasti pärslaste vastu, kuna Dareios I saatis sõjakäigu nende vastus. Kui Dareios vallutas Egeuse põhjaranniku, siis olid seal pärsia asevalitsejad. Kui ta Musta mere põhjarannikule läks, et sküüte alistada, ei õnnestunud see. Tal olid kaasa mitmed Kreeka türannid vasallidena. Sealt peale muutus ta positsioon ebakindlaks. Kui pärslased saatsid oma saadikud Kreeka linnriikidesse asju nõudma, tapeti saadikud ära nagu Spartaski. 490 Maratoni lahing, kus ateenlased pm üksinda. Spartalased lubasid ka tulla, nad olid pm liitlased. Spartalased olid väga jumalakartlikud ja nende jaoks oli tähtis Apolloni pidustused, niiet lubasid pärast pidustusi tulla. Ateenlased ei oodanud Sparta abiväge ära, nad ründasid ja saavutasid ka ilma võidu. Pärslased said lüüa, nad purjetasid Ateena alla kähku, et hoopis sealt ära vallutada Ateenlased olid aga linna
Igal asjal on seega olemas põhjus, võimalikkus ja tegelikkus, vorm, mateeria ja liikumine eesmärgi suunas (need põhimõtted valitsevad looduses). Areng toimub primitiivsemalt alustades olemuslikult täiuslikuma suunas. Tammetõrus on olemas loomus ja ka põhjus, mis tõru faasis väljendub potentsiaalsusena. Inimene on poliitiline/polise olend. Aristoteles leiab, et perekond ja küla on esimesed looduspärased inimeste kooselu vormid. Vajadused aga põhjustavad inimeste edasise ühinemise linnriikidesse, polis'desse. Nii nagu tammetõrust kasvab välja tammepuu, nii on inimene perekonnas kui tammetõru, milles on potentsiaal (võimalikkus) kasvada suureks puuks, inimese eneseteostus ei leia aset ei perekonnas ega külas, vaid polises. Linnriik on inimelu kõige täiuslikum vorm, inimene on poliitiline olend selles mõttes, et polis on ilmtingimata vajalik tema olemise ja saavutuste teostuseks. Miks on polis ülem perekonnast ja külast? Sest need täidavad küll inimese
" Inimene on poliitiline olend eelkõige sellepärast, et ta on ratsionaalne ja moraalne olend. Linn on selleks, et elada, aga mitte lihtsalt elada, vaid selleks, et elada hästi, üllalt ja õnnelikult (P 3.9). Polis on partnerlus, kuid mitte partnerlus kõiges nt mitte kommunismis. Aristoteles leiab, et perekond ja küla on esimesed looduspärased inimeste kooselu vormid. Vajadused aga põhjustavad inimeste edasise ühinemise linnriikidesse, polis'desse. Nii nagu tammetõrust kasvab välja tammepuu, nii on inimene perekonnas kui tammetõru, milles on potentsiaal (võimalikkus) kasvada suureks puuks, inimese eneseteostus ei leia aset ei perekonnas ega külas, vaid polises. Linnriik on inimelu kõige täiuslikum vorm, inimene on poliitiline olend selles mõttes, et polis on ilmtingimata vajalik tema olemise ja saavutuste teostuseks. Miks on polis ülem perekonnast ja külast
annaabi.ee 
