Rüütelkonnad kaotasid oma võimu, võim läheb asehalduri kätte, kelleks osutub Brown isiklikult. Aadlimatriklid kadusid, mis takistas uute aadliperekondade võimu teket. Kaotati tollipiir, Venemaa seadused hakkasid kehtima ka Balti kubermangudes, kehtestati ka Venemaa maksusüsteem. Pearahamaks oli maks, mis võeti iga täiskasvanud mees hinge pealt, hakati läbi viima rahvaloendusi. Linnades purustati keskaegne kord. Raad kõrvaldati, linnavõim koondus linnatuuma e. linnavolinike kätte. Kaotati tsunftid, muudeti Balti kubermangude haldussüsteemi. Tekib 2 uut linna ning 3 uut maakonda. Eestimaa kubermang -> Paldiski maakond, 1783. saab Paldiskist linn Liivimaa kubermang -> Viljandi maakond, Viljandi linnakodanike -> Võru maakond, 1784. a. saab linnaõiguse + piirati baltisakslaste olukorda venestamise oht 5. Talurahvareform + pärisorjuse kaotamine Suurenesid kulutused, väljaminekud. Tekivad väga luksuslikud mõisamajapidamised (kivist
juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). Tiibhoone alumisel korrusel on volikogu kantselei ja linnavolinike tuba, hiljem kohvikuruumidena kasutusel olnud sinine saal oli algselt linnapea kabinet. Teisel korrusel asuvad volikogu istungite saal ja linnavalitsuse istungite ruum. Pärnu raekoja suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed. Pärnu rand
primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fasistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1932 toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu eelnõu poolt hääletas 316 338 kodanikku, vastu oli 330 632. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Arvatavasti umbes pooled
primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fašistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1932 toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu eelnõu poolt hääletas 316 338 kodanikku, vastu oli 330 632. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Arvatavasti umbes pooled
toimuma aprillis 1934. Ennetamaks vabadussõjalaste võitu teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Valimised lükati edasi. Parlament saadeti suvevaheajale ja kui see naases ning hakkas valitsuse tegevust arvustama, seati ta vaikivasse olekusse (ei lubatud kokku tulla). 2.2. Võru linna käekäik 1930ndail Haldamine. Linna esindusorganiks oli valitav volikogu, mida valiti 1932. aastast alates 4 aasta järel. Linnavolinike arv oli 15-20 inimest. Valimisõigus oli kõigil linna piirides elavatel või töötavatel kodanikel. 1934. aastal said Võrus võidu vapsid, kuid pärast 1934. aasta riigipööret võeti neilt mandaadid ära ja siseminister määras ametisse uue linnavalitsuse. Linna haldamist teostas linnavalitsus, kuhu kuulusid linnapea, abilinnapea ja linnanõunik. 1939. aasta lõpul on Võru linnavalitsuses olnud 218 ametnuikku ja teenijat.40 40 Pullat, 1984, lk 82.
annaabi.ee 
