Hurt taotles Eesti-Saksa ühise rinde loomist kultuurilise venestamise vastu, kuid vastupidiselt temale nõudis Jakobson Vene seaduste jõustumist Eestis ja ala ühendamist Vene kubermanguga. Venestamisel eestlaste jaoks positiivseid külgi eriti polnud maad võttis masendus, kuid välja võib tuua, et vene kord pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid eneseteostuse võimalusi, kuna baltisaksa eriõigusi oli märgatavalt kärbitud. Nii oli neil võimalus saada valituks linnavolikogudesse ja koguni linnavalitsust enda kätte haarata, mis õnnestuski esimesena Valgas. Ka asjaajamine vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, jäi töökeeleks eesti keel. Eesti Vabariigi väljakuulutamisega seoses omas suurt tähtsust Maapäev, kuhu kuulusid Eesti rahvuslikult meelestatud poliitikud ning mida on peetud ka Eesti omariikluse algatuseks. Ka kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee omas suurt rolli, mille kätte anti peale sakslaste
3. eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks > ametnikevahetus > eestlastest ametnikud 4. Lubati moodustada rahvusväeosad kes seni olid Vene sõjavägedes, neid hakati tagasi kutsuma Eestisse Samal ajal 1917. aasta jooksul kasvas ka Eesti aladel enamlaste(bolsevike) võim. Seda näitab ka see, et kui aasta alguses kuulus parteisse u 100, siis oktoobriks oli juba 8000 liiget. Miks tõusis? Sest nad lubasid maad, rahu ja leiba. Kui septembris olid valimised Tallinna ja Narva linnavolikogudesse, siis need võitsid enamlased. Oktoobris 1917 oktoobripööre, siis samamoodi Venemaaga tahtsid võimule tulla bolsevikud (tööliste- ja soldatite saadikute nõukogudele). Kui enamlased said võimule, siis hakkasid läbi viima ebademokraatlikke reforme: 1) toimus riigistamine (pangad, hotellid, restoranid, maa) 2) lubati tegutseda ainult ühel parteid bolsevikud 3) rahvuslikult meelestatud poliitikuid vangistati
ürituses, mõnest said venestuse pooldajad, teistest nihilistid. Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes
teistest nihilistid. Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna- Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku
Grenzstein). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma
annaabi.ee 
