vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht.
vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerand ringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht.
täiendas rikkalikult liigendatud seinapind ning dekoratiivelemendid: vimpergid, finaalid, krabid. Keskaegne linnuseloss kujunes lõplikult välja gooti ajastul, muutudes eelneva perioodiga võrreldes suuremaks ja avaramaks ning kaitsesüsteemide poolest täiuslikumaks. Tavaliselt paiknes linnuseloss linna kõige kaitstumas osas ning oli piiratud tugevate tornidega liigendatud ringmüüridega. Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned – raekojad. Kujunes välja raekodadele iseloomulik välimus – see oli kõrge torniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Põhjapoolsete alade raekojad olid kõrge teravatipulise torniga ja raeväljakule, mis oli ühtlasi ka linna keskne turuplats, avaneva kaaristuga. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal,
Kloostri peamised hooned ehitati sulushoonestuse ehk klausuurina, neid ühendas ristikäik. Käsitletaval ajajärgul kasvas suuresti ka profaanehitiste osatähtsus. Juba romaani perioodist 54 tuntud kindluslossid muutusi suuremaks, rohkem liigendatuks, täiustusid kaitsesüsteemid. Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas.
annaabi.ee 
