Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema, pidid korraldama hingeloenduse. Pärast Katariina II surma säilivad maksud. Aadlikord taastatakse, maakonnad säilisid v.a paldiski maakond. Talupoegade olukord : 1765 kinnitas Liivimaa kindralkuberner Browne nn positiivsed määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati
maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud linna, Võru, järgi sai nimeks Võrumaa. Kõigile maakonnakeskustele antakse linnaõigus. Seega on Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna. Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus. Poliitiliste ümberkorraldustega saadeti raad ja rüütelkonnad laiali. Eesti- ja Liivimaa said omale ühise asehalduri. Linna hakkasid valitsema linnatuumad ning linlased said kodanikuõigused. Hakati korraldama rahvaloendusi ehk hingeloendusi, mille eesmärgiks oli pearahamaksu kogumine. Nimetatud pearahamaksu sisseviimine tõi 1784. aastal kaasa talurahva niinimetatud pearaharahutused Eestimaal, mis soldatite abiga mõisates maha suruti. Olukord oli nüüd Baltikubermangus selline, et nii maa kui talupoeg olid mõisniku omand ning toimis mõisamajandus. Ümberkorraldused olid kasuks kõrgemale ühiskonnakihile, nagu aadlikud
Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks. 1) 1783 said kõik maakonna keskused linnaõigused. (Paldiski 1783, Võru 1784) kokku 12 linna. 2) Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja mõisad luulutati nende pärusomandiks. 3) Linnades saadeti laiali raeg. Linnu hakkasid juhtima linnatuumad eesotsas linnapeaga. Linna kodanikud jagati jõukuse alusel uude kategooriasse. Kõik majaomanikud said kodanikuks. 6) kehtestati ühtne riiklik pearaha maks (talupoeg 70 kopkat, linnaelanik rubla 20 kopkat aastas) ja hakati korraldama hingeloenduselanike arvu teada saamiseks. 1784 suured pearaha rahutusedseoses uue korraldusega arvasid talupojad, et nad on mõisakoormistest vabanenud ja
võrdsed kodanikuõigused, piiriäärsete mitte-Vene alade ühtesulatamine Venemaaga arvestamataa ajaloolisi, usulisi või kultuurilisi tõekspidamisi *Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi, muudeti maksusüsteemi pearahamaks, hingeloendused inimeseloendus *Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes märksa rohkem riigivõimu kontrolli all, maanõunike kolleegium ja linnade raed saadeti laiali asemele linnatuumad *Aadlite mõisate pärisomandiks kuulutamine, lõpp ebakindlatel omandisuhetel ning kestval reduktsioonikorraldusel, kubermangude valitsemine tehti Venemaa sarnaseks Asehalduskord Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele 1783-1796 Roseni deklaratsioon 1739 oli siinne talupoeg õigusteta pärisori, mõisniku omand,mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa
annaabi.ee 
