Uued suunad 18. sajandi ooperis Tekkisid esimesed avalikud ooperitemajad, sinna sai minna ka lihtinimene. Sajandi algul valitsest Itaalias tõsine ooper opera seria, mille tegelasteks olid kas ajaloolised või mütoloogilised kangelased. Selle kõrvale tekkis opera buffo- koomiline ooper tõi vaataha reaalse elu keskele ning tegelased ja süzeed olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast. Tüüpilised tegelased on rikas ihne vanahärra, kes ihaldab noort teenijatüdrukut, ja teravmeelne linnasulist teener. Ooperite vaheaegadel etendati laval intermeediume- pilkas ooperit. Esimeseks klassikaliseks opera buffa'ks on peetud Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenijanna- käskijannat" (1733). Saksamaal levisid Singespiel'id (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, kuhu olid kaasatud koolitatud ooperilauljad. 18. sajandi keskel toimus tõsine ooperi reform ja reformijaks oli saksa helilooja C.W. Gluck. Temast sai Händeli parem käsi
Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit "Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik
Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit “Teenija- käskijanna” (“La serva padrona”, 1733). Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele.
Uus sisu tõi kaasa ka uue muusikastiili -- retsitatiive asendasid tihtipeale kõnedialoogid ja aariate lihtsad meloodiad väldivad barokilikku toredust. Kunagi tõsise ooperi vaatuste vahele etendatud intermeediumitest arenes sel ajal välja kogu õhtut täitev koomiline ooper (opera buffa). Selle tegelased on enamjaolt madalast seisusest ja tihtipeale kliseelikud: rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut; teravmeelne linnasulist teener; rumalalt targutav vana doktor või advokaat jne. Üks esimesi koomilisi oopereid oli Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenijanna- käskijanna". See teos oli aastakümneid itaalia rändtruppide kavas ja mõjutas sellega ooperikunsti kogu Euroopas. Kuid uus zanr ei tulnud muusikasse kaugeltki valutult. Kõige teravam oli konflikt Prantsusmaal (tuntud ka bufoonide tüli nime all, 1752 Pariisis). Seal seisis Jean-Philippe Rameau
Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seega jäi ta kuni 18.saj alguseni seotuks õukonnapidustustega. Opera seria- kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, väärtuste konflikt. Koomiline ooper ja laulumäng Opera buffa-tegelased madalast seisusest, lihtsakoelised armastusstseenid. Intermeeduim ja commedia dell’arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Tüüptegelane-rikas, ihne vanahärra, teeb end narriks, ihaldab noort ja kena teenijannat. Linnasulist teener, targutav vana doktor, advokaat jt. Avalikud kontserdid hakkasid mõjutama igapäevast elu, loodi muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte. Huvi pillide ja instrumentaalmuusika vastu. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika vormid Vorm- reeglite kogum Žanr- kindlate tunnustega teose liik Valdav enamus teostest on mitmeosalised. Osadejärjestus ehk sonaaditsükkel. (3 või 4 osaline) 3 osaline: I. sonaat- allegro vormis (kiire) II
sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Intermeedium ja commedia dell'arte olid klassikalise koomilise ooperi eelkäijaks. Mõlema tüüptegelaseks on rikas ja ihne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumalalt targutav advokaat, vana doktor jt. Kuulsaim esindaja selles vallas on vast Giovanni Battista Pergolesi oma teosega "Teenijanna- käskijanna". · Uued suunad ooperis Sel ajal toimus ka tõsine ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna- Saksamaalt
annaabi.ee 
