Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp 19 20 saj algus Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side. *Linnastute e aglomeratsioonide kujunemine lähestikku paiknevad linnad hakkavad infrastruktuuri kaudu koos toimima(transport, side). *Hiidlinn e megapolis suurel maa-alal kokku kasvanud ja koos toimivad linnastud.
demograafilise plahvatuse ja vananemise algusega. Rahvaarvu kasv jätkub nii maa- asulates kui ka linnades. Viimased kasvavad siiski kiiremini ning nende kogutähtsus rahvastikus tõuseb. Tekivad esimesed linnastud. LINNASTUMISE TEINE JÄRK--linnade arenguetapp, mil rahvaarv ei kasva enam kuigi kiiresti. Uusi linnu eriti ei teki, väikelinnade kasv jääb seisma. Kasvavad peamiselt keskmised või suuremad linnad, linnad kas muutuvad linnastuteks või haaratakse linnastutesse. LINNASTUMISE LÕPPJÄRK--linnade arengu etapp, mis langeb kokku postindustriaalse ajaga. Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus. MARGIRAALNE RAHVASTIK--hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia
põhjustatud suremus. Viimastel aastatel on sündimus veidi kasvanud, kuid jab siiski suhteliselt madalaks. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on umbes 1:1. Neid sünnib enam-vähem ühepalju, kuigi poiste arv on veidi suurem. Selle riigi rahvastik on hetkel demograafilise ülemineku teises etapis. See tähendab, et rahvastik vananeb. Linnastumine Jaapani kolmeks suurimaks linnaks on Tokyo, Yokohama ja Osaka. Suurimateks Jaapani linnastuteks on Tokyo-Yokohama, kus elab umbes 33,200,000 inimest ja Osaka-Kobe-Kyoto, kus elab ligikaudu 16,425,000 inimest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Suurem osa Jaapani linnadest paikneb veekogude ääres, näiteks Yokohama ja Hiroshima. Seal on soodne võimalus kauba vedamiseks meritsi ning see aitab tugevasti kaasa majanduse kiirele arengule
Mujal Eestis, kuhu tulnukaid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Õieti kasvasid ainult suuremad linnad, linnadeks ümbernimetatud alevid jäid aga kasvus kängu. Siiski loodi ametlikke aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endisedki alevid ei osutunud kuigi eluvõimelisteks. Tõeliseks linnaks kasvas uutest alevitest ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks. Suuremad linnad kasvasid nõukogude ajal linnastuteks. Linnastu on teatavasti rühm üksteise lähedal paiknevaid ja ühtse tervikuna talitlevaid linnu, aleveid ning maa-asulaidki. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised-moonakad. Paljud kujunesidki endistest mõisatest-asundustest
annaabi.ee 
