kiiresti ei kasvanud, kuigi Eestis said paljud asulad 1920.-1930. aastatel linna staatuse. Maakera linnade võrgustik oli selleks ajaks enam-vähem väljakujunenud ning päris uusi linnu tekkis vähe. Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti, nii maalt linna kolijate kui ka linnarahvastike suure iibe tõttu. Poole sajandiga kasvas miljonilinnade arv 5 korda. 3.etapp- alates 20. sajandi keskpaigast- Linnaelanike arvu kasv kiirenes veelgi pärast Teist maailmasõda. Lausa plahvatuslikult linnastusid paljud vähemarenenud riigid. Euroopas on linnastumise protsess stabiliseerunud. Kõige enam on linnastunud Põhja- Ameerika. 1950. aastal oli maailmas ainult 2 megalopolist (hiidlinna, linnastumise kõrgeim aste)- New York ja Tokyo 5.Milline on linnastumine tänapäeval? Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. 1990. aastal oli maailmas seitse üle 10 miljoni elanikuga linna, 2010. aastal oli sama palju üle 15 miljoni elanikuga linna. 2019
Mehed hakksid siis kandma põlvpükse ja naised peas liniku aseme tanu. 18 sajandi ilmusid aga riietusse edevad lisandid- paelad, karrad ja nöörid. Seelikutel kasutati pikkitriipe ja pluusidele ilmusid kirevamad tikandid. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. 19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teisalt on need kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumis vabadus
Euroopa (välja arvatud balti ja soome rahvaste alad, kuhu ristiusk jõudis ca 200 aastat hiljem). Feodalistlik ühiskonnastruktuur oli välja arenenud. Kuigi majanduses domineeris naturaalmajandus, hakkas tööjaotuse süvenedes ja tööviljakuse suurenedes arenema kaubavahetus ka kaugemate piirkondadega. Sellele aitasid kaasa ka 11.–13. saj toimunud ristisõjad. Kaubavahetuse areng soodustas omakorda kiiret linnade tekkimist. Kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja-Itaalia, kus uued linnad tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul hakkasid Euroopas välja kujunema rahvused ja rahvusriikide piirid. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: massiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid.
vallutanud kogu Euroopa (välja arvatud balti ja soome sugu rahvaste alad, kuhu ristiusk jõudis ca 200 aastat hiljem) Välja oli arenenud feodalistlik ühiskonnastruktuur. Majanduses domineeris küll naturaalmajandus, ent julgeolekutingimuste paranedes hakati uuesti arendama ka kaubavahetust kaugemate piirkondadega ( viimast soodustasid ka 11.-13.sajandil peeetud ristisõjad). Kaubavahetuse areng omakorda soodustas kiiret linnade tekkimist (kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja Itaalia), mis tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või siis piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul kujunesid Euroopas välja ka rahvused ja rahvusriikide piirid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles pöörati peatähelepanu sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad on massiivsed ja
annaabi.ee 
