· linnaseviski ehk Pure Malt Whisky (ehtne linnaseviski), mis jaguneb omakorda: single malt (ühe destilleerimistehase toode), Vatted malt (on mitme destilleerimistehase toode). · Kargemat teraviljaviskit ehk Blended Scotch Whisky (segatud soti viski) toodetakse mitteidaneva odra ning teiste teraviljade ja idaneva odra segust. Iiri viski- Iiri viskil on pikem ajalugu. Iiri viskit peetakse aromaatseks, selgeks, sellel ei ole mõnedele soti viskidele omast hägusust. Iiri linnaseviskit destilleeritakse alati kolm korda. Viski peab vähemalt kolm aastat tammepuust vaatides laagerduma. Seda müüakse tavaliselt 40- 43% kangusega. Kanada viski- Tavaliselt nimetatud rukkiviskiks (Mõnedel markidel on ka etiketil sõna rukis). Ometi kasutatakse siiski ka teisi viljaliike. Ameerika viski- USA-s valmistatakse kolme põhilist viski tüüpi: 1. Rukkiviski (peab sisaldama vähemalt 52% rukkist) 2
*Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest. See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID) Seguviski saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, seepärast sobib rohkemate erimaitsetega ja sp. Levinuim viski maailmas. Poes olevad seguviskid koosnevad 15% linnaseviskist ja 85% muust teraviljaviskist. 21.AMEERIKA VISKI Seguviski alaliik on Ameerika Ühendriikides levinud Bourboni viski (burboonviski, Bourbon
kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi {see on nn analüsaator. teises pajas eraldatud vee ja alkoholi segu rektifitseeritakse - tulemuseks on kange, puhas alkohol. Destilleerimise osas on erinevus linnaseviski ja muude viskide tootmise vahel üsna suur. Valdavalt kasutatakse tänapäeval XIX sajandi keskel leiutatud pidevdestilleerimist. See uudne tehnoloogia võimaldas hakata tootma seguviskisid, milles tihti on rohkem teravilja- kui linnaseviskit. Destilleerimiskatelt saab kütta otse põhja alt või siis uuemal meetodil, mille puhul kuum aur suunatakse destillaatoris asuvatesse torudesse või ka otse destillaatorisse. Kuuma auru mõjul lahja alkohol aurustub. Suundudes destilleerimisnõus kaela suunas ülespoole, satub aur kondensaatorisse, mis kujutab endast torude rida külma veega jahutussärgis. Seal mahajahtununa kondenseerub alkohol vedelikuna tagasi. Saadav produkt
Jonnie Walker Black Label 12-aastane de luxe segu, mis oli ka Winston Churchilli lemmikviski, on Walkeri kõige pikema ajalooga toode. Algselt tunti segu, mille Alexander Walker komponeeris juba 1867. a, Walker's Old Highland Whisky nime all. Johnnie Walker Gold Label on 18-aastane seguviski, mille komponeeris spetsiaalselt firma sajanda sünnipäeva tähistamiseks 1920. aastal Alexander Walker II. Jonnie Walker Blue Label, mille valmistamiseks kasutatakse 16 väga haruldast linnaseviskit, on stiilipuhas näide 19. sajandi alguse seguviskide ehedast maitsest. Samasse tooteperekonda kuuluvad veel 15-aastaste linnaseviskide segu Johnnie Walker Pure Malt ning legendaarsel keeluajal (1932. a) sündinud Johnnie Walker Swing, mille segamisel lähtuti Atlandil kurseerivate ookeaniaurikute reisijaskonna maitsest. Sotlaste scotch Seaduse järgi peab soti viski olema destilleeritud Sotimaal ning vähemalt kolm aastat tammevaadis laagerdunud
annaabi.ee 
