tumepruunides toonides triibuliste TOOMINGAS SÜGISEL teravate pungade järgi. Toomingas on külmakindel, võrdlemiselt aeglase kasvuga puu. Talvel aga paistab linnaserva võserik oma olemust lausa kuritahtlikult varjavat: üksteisest läbipõimunud oksad on eemalt kõik ühtmoodi hallid. Lähemalt vaadates on talvise
Lõpuks nad sulavad ühte. Lugu valguse ja tõeihast, kuid ka lahkumisest harjumuspärasest reaalsusest minnakse ära uude, halliutsinatoorsesse. "Tuleaed" (2006, Maarja Kangro libreto) kirjanduse õpetaja tahab viia õpilased ekskursioonile kirjaniku majja, aga hommik on külm ja ilmub välja ainult üks õpilane. Nad eksivad ära ega leia luuletaja maja üles. Lõpuks jõuavad nad linnaserva, kus sisenevad võõrasse räämas aeda ning õpilane teeb sinna tule üles, et sooja saada. Vastand eelmisele ooperile õpetaja ei leiagi Luuletaja Maja, mida peab omamoodi pühamuks, ning õpilane peab aitama tal antud oludes toime tulla. Helilooja erakordne meloodiaanne tuleb esile tema paljudes populaarsust võitnud teostes sooloinstrumentidele. Viimastel aastatel on valminud tähelepanuväärseid eesti ja põhjamaade
Indrek kohtus kokkutulekul Bstriga. Kokkutulek otsustati aga pidada vabas hus ndala prast, sest rahvast oli tulnud liiga palju. Indrek otsustas sinna Kristiga minna. Teel kohtus ta aga jllegi Bstriga ning hilines seeprast kokkusaamisele Kristiga. Nad pidid kohtuma majast vljas, sest muidu oleks kik tundunud liiga kahtlane. 13. peatkk Kristi ootas teda kokkulepitud kohas, lendlehed peos, silmis ootusrevus, et saaks neid juba levitada. Nad kndisid ning judsid linnaserva lagedale, kus olid ka teised inimesed. Lpuks saabusid nad koosolekule. Kuulates ra kaks knelejat, lahkusid nad koosolekult ning Kristi viis Indreku sinna, kus ta varem elanud oli. Kodu poole kndides ngi Indrek turuplatsil suurt rahvasumma ning tahtis vaatama minna , mis seal toimub. Seal jtkati koosolekut. Jrsku ilmusid vlja soldatid ning toimus tulistamine. mberringi oli palju verd, paljud olid haavata saanud. Indrek vttis Kristi slle ning nad lksid koju. 14. peatkk
end pinnal peamiselt laenude varal. Lootused paremate aegade peale ei õigustanud end ja 1656. aastal tunnistati ta maksujõuetuks võlgnikuks. Varsti pärast seda müüdi ta maja ning kunstikogud oksjonil. Viiekümneaastasel kunstnikul, kes oli olnud produktiivsem ja loomisjõulisem kui ükski teine tema kaas-aegne maalija ning kes nii kõrgelt oli hinnanud rõõmsat ja fantaasiarikast elulaadi, tuli kolida südalinnast Amsterdami kõige vaesemasse linnaserva juudikvartali läheduses. Algas karm ja rõõmudevaene lehekülg kunstniku elus. Sel perioodil oli Rembrandti elukaaslaseks juba varem tema majas teeninud Hendrikje Stoffels. Selle tagasihoidliku, kuid leebe ja hingestatud naise kuju hakkas nüüd pidevalt korduma Rembrandti maalidel. Kuid nii, nagu ta omal ajal kaotas Saskia ning oma kolm last, nii tuli tal üle elada ka selle naise surm ja varsti pärast seda ka juba täiskasvanuks sirgunud poja Tituse kaotus
Aga härra Schulz ei esitanud õpilastele enam ainustki grammatilist küsimust, kartes vastuseks kuulda koopulat. Järgmisel päeval, kus tal koolis ei olnud ainustki tundi, andis härra Maurus Indrekule pärast lõunat kirja ja käskis selle viia härra Schulzile. ,,Hoidke seda hoolega," ütles ta, ,,siin on raha sees. Andke kiri ära ja tulge kohe. Mitte rääkima jääda, mitte seda vana narri kuulata, sest tema armastab rääkida, kui keegi teda kuulab." Kirja aadress juhatas Indreku linnaserva, kus voorimehed ühes vankri ja hobusega kevadeti porri mõnikord kinni jäid. Kuski väikeses hoovipealses majas asus härra Schulz. Ukse ees väljas pakuvirnal istus keegi taaditudike märtsikuu päikese paistel. Indrek küsis temalt härra Schulzi, aga vanake ei vastanud, nagu viibiks ta nii sügavais mõtteis. Ukse avas Indrekule härra Schulz ise. ,,Aa, see olete teie!" hüüdis ta, nagu oleks tal Indreku tulekust üpris hea meel. ,,Olge head, olge head, astuge sisse, astuge sisse
annaabi.ee 
