samal ajal kui rahvaarv kasvab linnastu mõjupiirkonnast väljajäävates väikelinnades ja maapiirkondades. Reurbanisatsiooni etapp keskuslinnade taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab. Eeldab tavapäraselt avaliku sektori jõupingutusi keskuslinnade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks. LINNADE HIERARHIA HIIDLINN ehk MEGAPOLIS LINNASTU ehk AGLOMERATSIOON LINN Eesti asustussüsteem (TÜ pendelrände uuring 2010) Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001) Ääremaastuvad ja selle riskis vallad (Eesti inimvara raport, 2010) Igapäevane mobiilsus (TÜ pendel- rände uuring, 2010) Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle Järeldusi uuringutest · Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, · Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine ühelt poolt Tallinna ja teiste suuremate linnade ning teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa-
Elanike paiknemine linnaruumis sõltub eluruumi, liikluskulude ja tarbimisvõimaluste vahelistest suhetest. AlAlonso mudeli abil on uuritud majandustegevuse paiknemist Lääne-Euroopa ja Põhja.Ameerika linnades 60-70ndatel. Von Thühen vasakul(maal) ja Alonso paremal(linnas) Cadwallader esitas 1990aastatel mudeli, millega üldistada maaksutuse paiknemist mitmekeskuselises linnas. Ideeks on näidata, et linnastunud ühiskonnas on mitme keskusega linnad ja linnaregioonid on väga tavalised ning nende maaksutuses esineb sarnasusi. Linnaregiooni või linna suurimast keskusest kaugemale liikudes võib märgata, et järgnevad keskused on järjest väiksemad, kuid sarnanevad maakasutuse poolest suurima keskusega. Thüneni mudelit on kritiseeritud, kuna see mudel on loodud põhinedes konkreetsel juhtumil ja seetõttu ei tohiks seda vaadelda kui üldist ja universaalset tõde. Teiseks probleemiks on
hariduslik ja kultuuriline. Kõik need funktsioonid on seotud võimu kasutamisega ümbritsevate maakohtade üle (Jary & Jary, 1999). Linnad kui majanduse arengu mootorid teadmiste keskused; olulised uue majanduse ja sotsiaalse kapitali kobarad; innovatsioonide arenemise ja levimise kohad. Osadest linnadest on kujunenud samaaegselt nii regionaalse kui ka globaalse majanduse ja kultuuri linnaregioonid. Linnade vahel toimub tugev konkureerimine baseerudes nii linnaregiooni suurusele, institutsionaalsele linnapoliitikale ja mitteinstitutsionaalsetele suhetele kui linnaregiooni sees toimuvale konkurentsile ettevõtete vahel. Linnad kui loovuse keskused Linnade “renessanss” on seotud linnade postindustriaalses faasis toimunud füüsilise uuendamisega. Eriti tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine,
- omadused, mis on seotud asula funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga; - omadused, mis on seotud asula füüsilise vormi ja struktuuriga; - omadused, mis on seotud asula mentaalse tajutavusega. 39. Asula kui teeninduskeskus, keskuse mõjupiirkond (tagamaa) ja keskuse domineerivuspiirkond (turupiirkond) skeemid. 40. Asustushierarhia mõiste Hierarhiline asustusüksuste süsteem (Eestis viieastmeline süsteem Tallinn, regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad) 41. Paiga geograafilise asendiga seotud absoluutsed ja relatiivsed omadused Reljeef, aluspõhi, kliima, veestik, mullastik, taimestik ja maastiku iseloom 42. Asula erinevad suuremad alamstruktuurid lisaks rohestruktuurile. Materjal: Asula- ehk kohaanalüüs olemus ja meetodid tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur ruumistruktuur rohestruktuur ehk haljastu hoonestusstruktuur krundistruktuur 43
annaabi.ee 
