või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. Alguses toimub absoluutne tsentraliseerumine ja kontsentreerumine ning keskuse rahvaarv suureneb
aeglane, kuna inimesed elavad juba linnades. Linnastumise etapid · Eeslinnastumine on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linnakeskusest kaugemal. · Vastulinnastumisel nii linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel kaugel keskusest. · Taaslinnastumise lõpuks linnakeskuse rahvaarvu kahanemine lõpeb. · Tasakaallinnastumise käigus toimub tasakaalustatud areng linnaregiooni keskuse ja tagamaa vahel. Suuremat tähelepanu pööratakse säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Ülelinnastumine · Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. · Kohalikud võimud ei suuda tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö ega elukohti. · Selle põhjuseks on see, et linnadesse kolib palju maarahvastikku, kui linnad suudavad neile rakendust leida. · Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid on puudulik veevärk,
Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna, sh. New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva, Frankfurt, Rio de Janeiro, Hongkong, Singapur, Sydney jt. Neis pakutakse väga mitmekesiseid teenuseid, seal asuvad maailma tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste firmade peakorterid. Üleilmne mõju ei sõltu niivõrd linna suurusest, kuivõrd linnaregiooni positsioonist teiste seas. Maailmalinnadest madalamatele astmetele jäävad nn. Rahvuslikud või regionaallinnastud, näiteks Stockholm, Barcelona, Lyon, Viin ja Varssavi ning ka Riia ja Tallinn. Nendeski on mitmekesised teenused, kuid globaalsesse võrku kuuluvad nad siiski vaid tipplinnade kaudu. Mõjutatava tagamaa suurus ja majanduslik võimsus määrab linnastu astme võrgustikus. Linnastumine arengumaades. Arengumaade linnade kasv algas alles 20.saj. teisel poolel
ümbritsevate maakohtade üle (Jary & Jary, 1999). Linnad kui majanduse arengu mootorid teadmiste keskused; olulised uue majanduse ja sotsiaalse kapitali kobarad; innovatsioonide arenemise ja levimise kohad. Osadest linnadest on kujunenud samaaegselt nii regionaalse kui ka globaalse majanduse ja kultuuri linnaregioonid. Linnade vahel toimub tugev konkureerimine baseerudes nii linnaregiooni suurusele, institutsionaalsele linnapoliitikale ja mitteinstitutsionaalsetele suhetele kui linnaregiooni sees toimuvale konkurentsile ettevõtete vahel. Linnad kui loovuse keskused Linnade “renessanss” on seotud linnade postindustriaalses faasis toimunud füüsilise uuendamisega. Eriti tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine,
suhetest. AlAlonso mudeli abil on uuritud majandustegevuse paiknemist Lääne-Euroopa ja Põhja.Ameerika linnades 60-70ndatel. Von Thühen vasakul(maal) ja Alonso paremal(linnas) Cadwallader esitas 1990aastatel mudeli, millega üldistada maaksutuse paiknemist mitmekeskuselises linnas. Ideeks on näidata, et linnastunud ühiskonnas on mitme keskusega linnad ja linnaregioonid on väga tavalised ning nende maaksutuses esineb sarnasusi. Linnaregiooni või linna suurimast keskusest kaugemale liikudes võib märgata, et järgnevad keskused on järjest väiksemad, kuid sarnanevad maakasutuse poolest suurima keskusega. Thüneni mudelit on kritiseeritud, kuna see mudel on loodud põhinedes konkreetsel juhtumil ja seetõttu ei tohiks seda vaadelda kui üldist ja universaalset tõde. Teiseks probleemiks on mudeli poliitilisus, kuna mudel esitab linna, mudel esindab linna, mis on isoleeritud ja ideaalses riigis
annaabi.ee 
