eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid
(nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted
koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad; globaalse kontrolli (suutlikkuse) sisendite tootmiskeskused (,,globaliseerumise kompositsiooni" mõtestades), võtmetegutsejateks on tootmisteenuste ettevõtted Maailmalinnad - peamised majanduslikud võimud maailmamajanduses; võimu ja domineerimise keskused (uut rahvusvahelist tööjaotust mõtestades), võtmetegutsejateks on rahvusvahelised korporatsioonid Globaalne linnaregioon - uus territoriaalne üksus post-fordistlikus maailmamajanduses, mille keskuse moodustab linn või linnad, riikide asemel on globaalsete linnaregioonide saarestikud Maailmalinnade sümboliline kapital - ikooniliste majade projekteerimise kaudu saadakse meedialt erilist tähelepanu, kasutatakse kuulsuse staatusega staararhitektide teenuseid, hoonest saab linna üks tunnusmärke Ökoloogiline moderniseerumine jätkusuutlikkuse ning win-win tulemuste jaoks tuleb
linn - asula, mida iseloomustab inimeste ja majan millel on negatiivsed tagajärjed ka inimeste hea dustegevuse kontsentratsioon. Sageli on admi olule ja sotsiaalsele olukorrale. 14 nistratiivselt piiritletud rahva arvu ning elanike m ajandusliit e. m ajandusühendus - kõige laia mittepõllumajandusliku tegevuse järgi. 53 haardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhi linnaregioon - vt. toimeregioon. mõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadus linna sisestru ktu ur - linna maakasutuse struk andlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühis tuur. 58 raha. 36 180 majandusvöönd - kuni 200 meremiili laiune ran oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. nikumere riba, kus rannikuriigil on õigus loo 135 dusvarasid majandada. Kehtestati 1994. a
annaabi.ee 
