auramise vähenemise tõttu, seoses vette halvasti läbilaskva tegevpinna osakaalu suurenemisega (tänavate, majade katuste kõvad katted jne.) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide
mingit võimu või tähendust omavad välisasjade ja kaitse rahvako- missariaadid. 1946. aastal muudeti Rahvakomissaride Nõukogud üleliiduliselt Ministrite Nõukogudeks ja rahvakomissaridest said ministrid. Nõukogude Eesti valitsus juhtis liiduvabariigi tegevust vastavalt Moskva ja liiduvabariigi kommunistliku partei poolt määratud joonele ja nende kontrolli all. Täidesaatvat võimu kohtadel esindasid eri aegadel maakondade, rajoonide, valdade, külade ja linnarajoonide täidesaatvad ehk täitevkomiteed. 1944. aasta sügisel sai Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks kohalik eesdane Arnold Veimer, kellele pärast kommunistide riigipöördekatset 1924. aastal oli mõistetud eluaegne vanglakaristus, kes aga 1938. aasta amnestiaga vabanes. Saanud parteijuhiks, alustas Käbin jõuliselt peale Karotamme ka teise oma viha objekti, Veimeri, vastu suunatud kompromiteerivate materjalide kogumist. Ka selles asjas jõudis ta eesmärgile, kui Veimer 1951
Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator). TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades),
Vabariiklik parteiorganisatsioon jagunes saride nõukogud kogu NSV Liidus ümber maal kuni 1950. aastani maakondlikeks, seejärel ministrite nõukogudeks, rahvakomissariaadid rajooni (aastatel 195253 ka oblasti) ministeeriumideks. Rahvakomissaridest said organisatsioonideks, linnades aga linna või ministrid. Ministeeriumiga võrdses staatuses linnarajoonide organisatsioonideks. Kogu võis olla teisigi asutusi [kõikvõimalikud liiduvabariigi parteiorganisatsiooni mada komiteed). laimaks astmeks olid algorganisatsioonid et Eesti NSV valitsuse peamiseks ülesandeks tevõtetes ja töökollektiivides, mida juhtisid oli liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine parteiorganisaatorid (partorgid)
Haldusjaotuse sovetiseerimine: Esimesel nõukogude aastal 1940-1941. Tuleb terve nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine. NSVL uue kommunistliku reziimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond, Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel. Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine
moodustasid KK osakonnad, KK büroo ja KK sekteriaat. Keskkomitee osakonnad olid mehitatud partei ametnikega. Tegemist oli kõige olulisema palgalise partei ametnikkonnaga, nemad suurest osales valitsemises, valmistasid küsimusi ette jne. Need osakonnad olid büroo tugiüksusteks ja oli abiks keskkomitee sekretäridele. Alla poole minnes oli maakondade, hiljem rajoonide tasandil olemas rajooni parteiorganisatsiooni, samal tasemel ka linna ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid (Rakverel üks organisatsioon, Tallinnal rohkem vastavalt linnaosadele). Kogu see partei süsteem tugines partei algorganisatsioonidele - need lood erinevates asutustest, ettevõtetes, koolides jne. Juhtimise seisukohalt kõige olulisem on osakondade büroo sekretäriaadi korrus. Sinna büroosse kuulus partei juhtkond, selle juhtkonna moodustas eelkõige partei juht e KK esimene sekretär, tal olid abiks veel mõned sekretärid vastavalt valdkondadele
annaabi.ee 
