"[2] Bremeni torn Bremeni torn (vaade Vene tänavalt) Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Sellest ühele poole jääb Munkadetagune torn, teisel pool on lähim säilinud naaber linnamüüris Hattorpe-tagune torn. Varem jäid Bremeni ja Hattorpe-taguse torni vahele Väike Rannavärav ja torn vana vene kiriku juures. Torni välismüür on ligi 2 m paksune, linnapoolne müür 1 m paksune. Torni uksel on kahekordne lukustus, sest 20. sajandi alguses hoiti siin linna püssirohtu. Teisele korrusele, kus oli vangla, saab müürisisest treppi pidi. Vangla on valgustuseta, väikeste õhuavade ja käimlaga ruum, mille seintesse on müüritud raudrõngad. Kolmas ja neljas korrus olid laskeavade ja kaminatega. Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga. Munkadetagune torn
Märtsis 1917 vangla süüdati. Tühjalt seisvasse torni kavandati 1930. aastatel linna ajaloo muuseumi.Praegu on torn korrastatud ning tehtud ümber- ja juurdeehitisi. Seal paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid. · Bremeni torn on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Välispoolne müür ligi 2 m paksune, linnapoolne müür 1 m paksune. Torni uksel kahekordne lukustus, sest 20. sajandi alguses hoiti siin linna püssirohtu. Teisele korrusele, kus oli vangla, saab müürisisest treppi pidi. Valgustuseta, väikeste õhuavadega, käimlaga ruum, mille seintesse müüritatud raudrõngad. Kolmas ja neljas korrus olid laskeavadega ja kaminatega korrased. Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga.
1700), kes töötas välja prantsuse pargi stiili. ● Versailles’ loss on pikerguse põhiplaaniga hoone kahe võimsalt eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee- ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune Peegligalerii, mille kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole.
lillepeenratest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14.Louvre, Versailles- algus, ümberehitused ja tähtsus kunstiajaloos Louvre oli enne kindluslik, neljast hoonetiivast koosnev ehitis, mida 16.sajandist alates järk-järgult laiendatud ja kaasajastatud oli. Puudu oli esinduslik linnapoolne fassaad. Colbert kutsus sobivate projektide saamiseks kohale G. Bernini, P. da Cortona, C. Rainaldi ja F. Borromini. Lõplik valik tehti kahe Bernini kavandi vahel. Bernini nägi selles Itaalia traditsioone järgivat, ümbritseva linnaga suhetuvat vürtlikku residentsi. Sooviti aga ehitist, mis kehastaks absolutsitliku võimu distantseeritust ning millest saaks monument Prantsuse kuningavõimule.
annaabi.ee 
