Kohtumine iseendaga ,,Kohtumine Taageperas" on lugu, kus ei toimu esmapilgul midagi erilist- linnapoiss Hannes läheb koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama. Õunapuu otsas turnides avaeb tema ees äkki uks teistsugusesse reaalsusesse, kus põimuvad mälestused, fantaasia ja peidus olnud mõtted. Temast saab justkui teine inimene, teine Hannes... Lugu algab vägagi tavaliselt. Hannes sõidab koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama, kuid edasi võtablugu täiesti teise pöörde. Poiss märkas õunu korjates, et mingi asi , mis on nagu pilv kord hajub, kord koondub
14 c. Eesmärgid lapselapse üleskasvatamine, hariduse väärtustamine d. Tegevuse laad sihikindel, rahumeelne e. Saavutused, tulemused Lepaku koolitöö taaselustamine, külaelanike poolehoiu ja austuse pälvimine V. Probleemistik a. Kuidas mõjutas sõda kooli käekäiku? b. Mis põhjustas Aleksander Sooveere tagakiusamise punase riigikorra poolt? c. Kas linnapoiss Erik kohanes Lepaku külaeluga? VI. Ideestik, järeldused a. Koolimaja taaskäivitamine oli raske. Sõja käigus olid ruumid sõdurite poolt rüüstatud, raamatud põletatud ja õppevahendid puudusid. Ka külaelanikud ei olnud just abistavad. Neis säilinud hirm sõja ees oli suurem kui vajadus lastel haridust omandada. b. Koolipapa Aleksander Sooveer oli alati olnud neutraalne tal ei olnud kindlat
tundub vabadusena. Talle tuleb appi armastus, aga ta ei suuda vastata. Naine aitab põgeneda, aga mees teda kaasa ei võta ja neiu uputab enda. Lõunas oli ka tsaarivõimu ümberkorraldajad ja Puskin läheneb neile. See organisatsioon paljastatakse. Puskin saadetakse Odessasse. Hakkas kurameerima oma ülemuse naisega ja kirjavahetuses kritiseeris tsaarivõimu. Saadeti koduaresti. Tegeleb seal kirjandusega. Romantism muutub realismiks. Keskendub rahvalikele probleemidele. "Mustlased"- linnapoiss ühineb mustlaslaagriga ja tundub, et ta saavutab vabaduse. Armub, aga neiu hülgab ta teise pärast. Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi. Puskin käsitlebki rahvast, lihtsameelne ja neid saab petta, teiselt poolt siiras
Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor. Tartust pärit linnapoiss poetiseeris seda miljööd otseselt oma luuletekstides. Kirjutas Saksa okupatsiooni ajal armastusluulet. Kasvas üles 1920ndate kirjanduskogemuste naljal, kuid tähelepanuväärne oli see, et ta kirjutas aeg-ajalt vabavärssi (1920ndate lõpp ja 1930ndate alguses, mil see polnud väga tüüpiline). 1930ndatel sai temast juhtiv realistlik luuletaja. Ekspressionismi mõjuga oli tema esikkogu ,,Rahutus" (1928), millega esitab autobiograafilist ainet
koosluse püsimisele. Sellisel juhul võideldakse omavahelisi tülisid lapse abil. Last tõugatakse konflikti partneriga enda eest, seejuures toetakse märkamatult, kuid tuntavalt lapse tüli. Võib premeerida last selle tüli eest teise vanemaga. Võivad tekkida ka tõsisemad probleemid (konservatiivsest perest külavanema tütar ja lodevate kommetega linnapoiss). Varjatud või väheteadvustatud konflikte vanemate vahel on raske käsitleda, sest on hirm, et neist asjadest kõneldes tekib nii ületamatu ja vastandlik olukord, et enam ei suudeta partneritena koos toimida. Selline olukord esineb sageli, kuid tavaliselt ei tunta ära sellise käitumise põhjust. 3. Konflikti ümbersuunamine – olukord tekib juhul, kui asi ei ole ainult pahameeles või
Raamat on adresseeritud eelkooliealistele ja algklassilastele, kuid sobib lugemiseks ka täiskasvanuile, kes leiavad raamatust uudse vaatenurga alateadvuses peituvate hirmude ületamiseks. Lugu juttudes ,,Vaikuse hääled" ja ,,Jani seiklused Varjudemaal" põhineb peamisel klassikalises lastekirjanduses leiduval lootüübil: kodu lahkumine kodunt seiklus tagasitulek. Seikluse käigus muutub peategelane paremaks inimeseks. ,,Vaikuse häältes" satub pöörast müra armastav linnapoiss Mihkel maale vanavanemate juurde. Elektri äramineku tõttu saabub vaikus. Poiss, kellele talumatu vaikus närvidele käib, läheb lõpuks vanaisa soovitusel metsa vaikuse hääli kuulama. Metsas satub ta fantaasiamaailma, kus ta kuuleb udu juttu ja laseb udul end viia metsa kohale hõljuma, liugleb vihmapiisaks muutudes jälle alla ja seikleb liivaterana teiste liivaterade seas. Koju tagasi jõudes märkab ta, et mõistab ka kardinate ja kellade kõnet. Seiklus metsas
annaabi.ee 
