majanduslikult arenenud alad piki Jangtse jõge, Yao jõe ja Ge järve ning linnade lõunakallastel. IDII fragmendid erinevad oluliselt Br1 alas, IDII fragmendid alas Br2 on ruumiliselt hajutatud mõningate linnade ümber (joonis nr 4). Tabel 1 Joonis 4 Kokkuvõte Kuigi viimase 50 aasta jooksul on kohalike metsade hulk vähenenud hinnanguliselt 51-23% kogu maa-alast, siis viimase 20 aasta jooksul on märgata metsade vähenemise pidurdumist. Seda tänu efektiivsele linnaplaneerimisele kohalikes omavalitsustes. Tänu sellele on ruumiline areng soodustanud linnade kasvu ja samas on kaitstud ka enamus looduslikust ökoloogilisest maast. Selle eelduseks on linnaplaneerimise protsess ja maa sobivuse hindamine. Enamik looduslikust ökoloogilisest maast ei sobi linnaehituseks ja piirab valglinnastumist sellel alal. Linnastumine mõjutab seetõttu peamiselt kultiveeritud alasid. Suurte linnade äärealasid hakatakse siiski muutma looduslikest ökonoomilistest
sajandini Iseloomustus Reaalsuse loomulik kujutamine Arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine Iseloomuliku tunnusena võib välja tuua eneseteadvuse tekkimise, tekkis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev möödunust Renessansliku maailmavaate keskmeks sai humanism Uuriti ka anatoomiat, analüüsiti ratsionaalselt inimkeha proportsioone Leiutati geomeetriline perspektiiv Ring kui kõige täiuslikum vorm Hakati tähelepanu pöörama inimkeha propotsioonidele ja linnaplaneerimisele Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu) Üks esimesi töid
ühiskonnakorraldus + poliitika + religioon = majad tänava ääres Linna puhul on olulisim püsiv infrastruktuur tänavatevõrk funktsioonid muutuvad, kuid tänavad jäävad sajanditeks (tänavate eluiga on ajaloo kestel olnud mitu korda pikem kui nt hoonetel) Linna plaani vaadati ja käsitleti lähtudes samast esteetilisest, religioossest ja funktsionaalsest vaatenurgast kui hoone plaani. Ajalooline lähtekoht linnaplaneerimisele nn klassikaline linnakujundusprintsiip: o ühtlane ehk ühetaoline linnaruum o fassaad ühtlane tagahoov mitmekesine 15. Industriaalrevolutsiooniga kaasnenud muutused linnade arengus. · 1764 ketrusmasina "The Spinning Jenny" leiutamine Inglismaal tööstusrevolutsiooni algus Inglismaal 18. sajandil, mujal Euroopas USAs 19 saj algusest. · kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor
karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele. Lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Nende ristumiskohast kujunesid väljakud foormid, mis olid ümbritsetud esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt. 14. Tuntud Rooma ehitised. (õp. Lk. 82-83) Uhkeim foorum oli Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suurest kaaravaga väravast. , väljakut ümbritsesid hooned. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku
• Aedlinn oli piiratud elanikkonna arvuga (maks 32 000 elanikku), kuid sisaldas kõiki vajalikke linnafunktsioone – olema nn iseteenindav linn. Kui linn ”sai täis”, siis ei laiendata seda mitte põllumaa arvelt, vaid ehitatakse lähedusse teine samasugune. Ja nii edasi. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega, et kergendada ühest linnast teise liikumist. • Oli vastu standardiseerimisele ja kutsus üles varieeritud arhitektuurile ja linnaplaneerimisele • Tänavate suhtes vabalt paiknevad hooneid võis ehitada vaid juhul kui nad sobisid kokku teiste hoonetega • Linnakeskus pidi olema linnaliku väljanägemisega ja urbaanse iseloomuga • Letchworth Suurbritannias oli esimene aedlinn, ehitatud 1903, kusjuures linnaruumide ja kvartalite kujundamiseks kasutati seal Sitte põhimõtteid. Modernism – esimese keskkonnakriisi lahendus Põhiseisukohad o Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned.
annaabi.ee 
