Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik,
Familia rustica juhul tegemist on maaorjadega. Maaorjade olulisemaks eesmärgiks oli tootmine, seepärast polnud neil vaba aega ja oma igapäevaelus tegelesid nad põllumajandusliku tööga ning mullaharimisega hommikust ööni. Eneergia ja jõudu taastamiseks maaorjad sõid ja magasid, teist tegemist nad ei teadnud. Nemad olid nagu koduloomad, kuna said toitu nii palju nagu isanda koduloomad. Familia urbana juhul tegemist on linnaorjadega. Linnaorjad olid nagu teenindajad, kelle peamiseks ülesanneks oli isanda elu mugavaks tegemine. Nende päeva korraldus otseselt sõltus isanda elu rütmist. Natuke hiljem ilmus linnaorjadel ka võimalus isanda tegevustega tegeleda, nemad võiksid näiteks oma isanda tehinguid kontrollida. ● Mida tõi orjade jaoks kaasa suurtootmise tekkimine ? Suurtootmise tekkimisega ja manufaktuuride arenguga hakkati orjasid kasutada nagu tootmismasinaid
tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi
näiteks Cato põllumajandusteoses käsitletakse orja toidunorme kõrvuti veiste söögiportsjonitega (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004). Nimesid anti omandile peremehe järgi, nt Quintipor (Quintiuse poiss), kui aga vastava nimega orje oli liialt palju kogunenud, anti nelile lisanimi taime või looma järgi (mõnikord ka orja kodumaa järgi) (Tiidus 1997). Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Olid väljamõeldud ka spetsiaalsed tööd vihmasteks ilmadeks (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et omandil mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel oli töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused sama halvad mõnikord
Paljud kaevandused hakkasid oma tulusid jagama orjadega, et kasvatada nende motivatsiooni. 18 saj lõpus oli 33% orjades lõuna ameerikas ennast juba vabaks ostnud ( eelkõige Minas Geraisis osteti ennast vabaks, 18 saj sai ka põhiliseks kohviistanduse piirkonnaks). Orjad ka linnades, neid pli küll vähem aga neid oli siiski palju. Olid lihttöölised,uksehoidjad, koristajad jt. Linnades olukord orjadel parem, linnades peremehel 1-2 orja, linnaorjad elasid paremini, olid rohkem pereliikmed, linn pakkus võimalusi raha teenimiseks, paljud linnaorjad ostsid ennast vabaks. Kodusõjaaegseks ameerikas olid pooled linnaorjad. Prju kasut lisaks linnadele ka riiklikel ja ehitisprojektidel.Valged seetõttu ka protestisid, et neil lubatakse konkureerida nendega. Linnaorjadel oli ka lisaks teenimisvõimalustele suurem võimalus see, et isand vabastas ta vabast tahtest või testamendiga, palju orje ka vabastati. Lõuna Ameerikas
Juriidiline status jättis nad ilma nende isikust, muutis nad asjadeks. ---Juriidiliselt peeti orja isanda omanduseks, teda võis müüa, kinkida, pärandada jne. Ühtlasi oli ta pater familiase võimu all. Ori kuulus perekonda kui kõige õigusetum liige. Isandal oli õigus ka tema surma üle- orjade hukkamine ja karm karistus tavalised nähtused. Orjadel võis olla järglasi, ent e isaanud abielluda, vaid vabaabielus olla. Orje jagati kaheks- maaorjad(töötasid põllul) ja linnaorjad (töötasid linnas). Ori ei ole õigusvõimeline isik. Tal ei ole ei era- ega poliitilisiõigusi. Tema isand võib tal lubada elada vabaabielus mõne teise orjaga. Tavaliselt jätab isand orja omadisse väiksed säästud, kuid tegelikult kuulub kõik orja käsutuses olev tema isandale. 2) Orja ja peremehe suhe Isanda ja orja suhe põhineb isanda soovil orjast maksimaalselt kasu lõigata. Linnas, kus isanda kokkupuude orjadega on tihedam kui maal, kuulub ori familiase keskele
annaabi.ee 
