erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes
Sama sõna kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähenduseks on «uss». Enne 19. sajandit oli slang omane vaid kurjategijatele, leedidele ja dzentelmenidele ja üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Tänu ühiskonna edasisele arengule ja demokratiseerumisele sai ka sõna slang järest laiema tähenduse. (7) Üldiselt peetakse slängi omalaadseks linnamurdeks, kuna omavahel suhtlevaid gruppe on tohutult, alustades kasvõi õpilastest lõpetades pedagoogidega. Kõigil neil rühmadel on oma kindel sõnavara, naljad ja loomulikult ka släng. See tähendab vaid üht - kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid zargoon ja argoo tähistavad mõistet "släng " Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles
elavates keeltes eksisteerivate seaduspäraste keeleliste protsesside tagajärjel" (Tender KK 1994: 295). Mis puudutab slängi sõnavarasse, peab tähelepanu pöörama sellele, mis ühiskonnas inimene ringi liiikub ja eelkõige kellega. Slängi ei peeta sobilikuks ajakirjanduses või politiikas. Siin on raske ette aimata, mis on rahva lähedane või üldkeelne. Enamjaolt on släng rohkem iseloomulik noorte seas. Igaüks meist kasutab omapärast erikeelt. Slängi peetakse ka ainulaadseks linnamurdeks. Seda erikeelt võiksid kasutada näiteks: õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid (Loog 1990: 2-3). Kõik meie maailmas on üsnagi seaduspärane. Keeltes esinevad sõnade rikkad sõnavarad nagu murde või slängisõnavara. Seetõttu on ilmne, et murdesõnavara moodustavad murdesõnad, nii öelda sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes
poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel,
annaabi.ee 
