Hoolimata sellest, et viimasel ajal on säästva arengu ja aruka kasvu teemal tehtud väga palju uurimusi, ei ole siiski jõutud paranenud arusaamani linnadega seotud muutuste kohta ja tagajärjest looduslikule keskkonnale ning maastikule. Kuigi uuringud linnastumise mõjust looduslikule keskkonnale nõuavad laia ökoloogilist uurimistööd, keskenduvad uuringud üksikute ökosüsteemi komponentidele nagu näiteks loodusmaastike killustatuse mõõtmine või linnamaastiku barjääriefekt, selleasemel, et võtta arvesse loodusliku maastiku ja linnamaastiku vastasmõju. Seetõttu uurib see töö nii konseptuaalselt kui empiiriliselt kuidas kasutada maastikumeetrikat koos kaugseire ja geograafilise informatsiooniga. Süsteemne meetod, mis parandab arusaama valglinnastumise ja loodusmaastikuvahelisest vastasmõjust ja koostoimest. Töös on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas muudab valglinnastumine loodusmaastiku piirkonda?
Haljastuse funktsioonid Katrin Uurman 2008 1 Põhilised funktsioonid on: · tervisliku, esteetilise ja mugava elu ja puhkekeskkonna loomine; · mikrokliima loomine/parandamine; · linnamaastiku mitmekesistamine; · ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 2 · Sanitaar-hügieeniline funktsioon · õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine. 3 Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine
Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Infoajastu linn-hajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine: Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt toomise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Linnade planeerimine ja keskkond: territoriaalne segregatsioon-sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustab kokku tehiskeskkonna- linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale. Keskkonnaprobleemid linnades: keskkonna reostatud sõltub palju linna geogr. Asendist(kliima, päike, aurumine jne). Kõrgema haigustumise põhjuseks on linnades on olnud reostatud vesi, mis põhjustab seedehäireid, kõhutüüfust, hepatiiti jne. Õhusaastatud:süsinikdioksiiid e. vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui südameveresoonkonna haigusi. Suurlinnades on sudu, märkides suitust ja selle lisandeist
häirib inimesi, sealhugas eriti lapsi ja vanureid. (Matteus 2008). Lindude väljaheited reostavad näiteks välirestorane ja vähendavad sellega külastust, samuti rikuvad tänavatele pargitud autosid ja kõnniteid. Kui lindudel on pojad, tekitavad nad inimestes hirmu ja ohustavad neid agressiivse käitumisega. Seltsingualadel suurendavad lindude väljaheited lämmastiku ja fosfori hulka pinnases ning see muudab linnamaastiku troofsust. Linde tuleks 4 peletada aladelt, mis võivad neile endile osutuda tervistkahjustavaks või surmavaks, näiteks biotiikidelt ja reostuse mõjualalt. Sellegipoolest pakuvad linnad soodsaid elupaiku looduses vähearvukatele ja ohustatud liikidele. Linnakeskkond tagab lindudele piisavalt toitu ja kaitset. Kohaneda aitavad pargid ja biojäätmete koondamine suurtesse prügimägedesse, mis
LINNADE PLANEERIMINE JA KESKKOND: Linnade planeerimist on mõjutanud palju see, et linnakeskkonda peeti ohtlikuks. Seal elas palju rahvast, oli must levisid nakkushaigused, joogivesi oli reostunud, tuleoht oli suur. Kehtestati tuleohutusreegleid jne. Segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustavad linnamaastiku, millel on inimestele ka suur psühholoogiline mõju. Nt pärast Teist maailmasõda levis funktsionalism, sest oli vaja täpselt arvestada linna funktsioone, mahutada palju elanikke. Praegu levivad ka ökolinnad, mille eesmärk on olla võimalikult keskkonnasõbralik. Keskkonnaprobleemid: Keskkonnareostus reostunud vesi, prügirohkus, vingune õhk, sudu (segu suitsust ja mürgisest udust)
Topofiilia toodab kohti inimeste jaoks. Linnade tähtsus sõltub sellest, et inimestel on erinevad emotsionaalsed sidemed füüsilise keskkonnaga. Koht on ka tähenduskeskus, mille on konstrueerinud kogemus. Koht on relatsiooniline ja mitmetähenduslik. Koha identiteet koosneb füüsilisest raamistikust, inimtegevusest ja koha tähendusest inimestele. Postmodernismi perioodil on koha autentuse probleem kasvanud ning koopiate üldistumine on viinud ka nn traditsioonilise linnamaastiku kriitikani.Eestis napib humanistliku linnageograafia arendajaid. Üheks huvitajaks teemaks on olnud pealinnade imagoprojektid (talve-, kevade- veinipealinn jne), millega püütakse reklaamida ning uut imagot luua. Samuti on uurimise üheks aspektiks olnud kohamarketing. Võimalusi humanistliku lähenemisviisi arendamiseks annab ntks linnaluule. Linna kaudu antakse edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahuolu, sotsiaalset staatust/protesti ja ajaloolist mälu
annaabi.ee 
